President Rüütel tunnustas president Lennart Meri otsust 1994. aastast kutsuda kokku Akadeemiline Nõukogu ning avaldas rahulolu, et kõrgelt õpetatud kogu on oma seisukohtadega saanud kaasa aidata Eesti tasakaalustatumale arengule, teatas presidendi kantselei pressiteenistus.

“Olen nõukogu seisukohti kasutanud väga paljudes oma kõnedes, selgitades nende abil erinevaid Eestis toimuvaid protsesse poliitikutele nii kodu- kui välismaal. Kui nõukogus esindatud teadlaste soovitused realiseeruks tulevikus senisest veelgi enam ka parlamendi ja valitsuse töös, annaks see selgelt tunnistust Eesti edusammudest teadmistepõhise ühiskonnana. Ülesanded on seejuures tõsised — Eesti konkurentsivõimelisuse tagamiseks tuleb välja töötada tegevuskavad, kuidas maksimaalselt ära kasutada meie olemasolevat inimressurssi,” lisas Rüütel.

Presidendi teadusnõunik, Akadeemilise Nõukogu sekretär Jüri Kann andis ülevaate viie aasta jooksul tehtust, tuues muuhulgas välja asjaolu, et avalikkuse huvi nõukogu istungitel käsitletu vastu on järjepidevalt kasvanud, millest annab selgelt märku ka nõukogu veebilehel arhiveeritud materjalide külastatavuse statistika.

“Nõukogu on käsitlenud Eesti jaoks ülitähtsaid teemasid sisejulgeolekust ja tööjõuturust demograafilise olukorrani. Euroopa Liitu astumise eel kaaluti põhjalikult selle ajaloolise sammu erinevaid aspekte, seejuures ilmestasid diskussiooni oma seisukohtadega külalistena kutsutud Paneuroopa Rahvusvahelise Ühenduse president Otto von Habsburg ja professor Igor Gräzin,” ütles professor Jüri Kann.

Akadeemilise nõukogu teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jaak Aaviksoo ütles, et nõukogu on teinud palju ära kodanikuühiskonna tugevdamiseks. “Selliseid institutsioone võiks meie ühiskonnas rohkem olla, näiteks Soomes on teadlaste nõukojad ka parlamendi ja valitsuse juures. Samamoodi väärib lugupidamist Ühiskondliku Leppe protsess, mille mõningates kasvuraskustes väljendub paratamatult meie kodanikuühiskonna nõrkus. Eesti ühiskonna jaoks on ülepolitiseeritus tõsine probleem, tunduvalt rohkem tuleks pöörata tähelepanu ühiste arusaamade olemasolule.”

Professor Arvi Altmäe jagas president Rüütli muret kõigi Eesti inimeste potentsiaali maksimaalse rakendamise pärast, tuues selle ilmestamiseks välja faktilise võrdluse: 2004. aastal langes viiemiljonilise elanikkonnaga Soomes põhikoolist välja 64 last, Eestis aga üle 1600. Samas teeb mitme nõukogu liikme hinnangul erinevates valdkondades Eesti olukorra täpsema väljaselgitamise raskeks meie statistilise arvestuse ebarahuldav tase.

Akadeemik Ain-Elmar Kaasik rõhutas, et ülikoolide ja Teaduste Akadeemia kõrval peaks ka akadeemiline nõukogu tulevikus kindlamalt oma sihiks võtma poliitikutele täiendavate teadmiste pakkumise, et seeläbi paraneks poliitiliste otsuste kvaliteet.

Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villems ütles kokkuvõtteks, et akadeemiline nõukogu on töötanud tunnustust väärivalt ja harvanähtava sisukusega.