Rüütel seadustas keelenõude tühistamise
Rüütli sõnul on kahetsusväärne, et sellesse olulisse diskussiooni ei ole kaasatud kolmanda sektori organisatsioone ja selle kaudu kogu rahvast.
President Rüütel leidis, et õigel ajal ning asjatundlikult esitatud argumentide esitamise korral oleks võinud selles küsimuses saavutada konsensusliku seisukoha.
“Emakeele kaitse küsimused kuuluvad just nende probleemide hulka, mida võiks käsitada viimasel ajal palju kõneainet leidnud rahvusliku kokkuleppe põhimõtetes. Ka kõige keerulisematele ja sensitiivsematele probleemidele on võimalik leida optimaalsed lahendused, kaasates diskussiooni rahva oma esindajate ja ühiskondlike organisatsioonide näol,” sõnas Rüütel.
President tõdes, et tõeline demokraatia ja rahvuslus ei saa olla kunagi vastuolus.
Riigikogu kaotas parlamendi ja kohalike volikogude saadikute kolm aastat tagasi kehtestatud nõude osata eesti keelt 21. novembril.
Isamaaliitlase Kadri Jäätma, mõõduka Tõnu Kõivu ja Paul-Eerik Rummo algatatud eelnõu toetas 55 saadikut, vastu oli 21, üks jäi erapooletuks. Poolthääled tulid põhiliselt valitsusliidust.
Vastuvõetud seadus tühistas riigikogu ja kohalike valimiste seaduse need sätted, mille järgi riigikogu või volikogu liige pidid oskama eesti keelt nii suuliselt kui ka kirjalikult sellisel tasemel, mis võimaldab võtta osa parlamendi või volikogu tööst.
Kaotatud sätete järgi pidi saadik mõistma eestikeelseid õigusakte ja teisi tekste, suutma esitada eestikeelseid ettekandeid, kõnesid, küsimusi ning ettepanekuid ning suhelda valijatega eesti keels.
Need nõuded kehtestas riigikogu eelmine koosseis 1998. aasta 15. detsembril.
Reformierakondlane Uno Mereste soovis, et Jäätma, Kõivu ja Rummo algatatud eelnõu jõustub Eesti Euroopa Liidu täisliikmeks vastuvõtmise päevast.
Isamaaliitlane Jüri Adams soovis jõustamistähtajaks kehtestada NATO liikmeks saamise päeva. Põhiseaduskomisjon ei toetanud ettepanekuid ning riigikogu neid ei hääletanud.
Jäätma, Kõivu ja Rummo eelnõu tekitas avalikkuses teravaid vaidlusi.
Eelnõu vastased nägid selles eesti keele osatähtsuse vähenemist riigis, kus demograafiline ja ajalooline olukord nõuaksid hoopis eesti keele kaitsmist.
Eelnõu kaitsjad viitasid demokraatlikus maailmas levinud arusaamale, et kodanikke ei tohi liigitada rahvuse, usu, keele, nahavärvi ega muu sellise järgi.
Seda seisukohta toetasid varasemates aruteludes ka peaminister Mart Laar ning välisminister Toomas Hendrik Ilves, kes viitasid, et keelenõuete kaotamine soodustab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) lahkumist Eestist. Nad vihjasid, et OSCE missiooni püsimine takistab Eesti ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Pärast seaduse vastuvõtmist teatas OSCE esindus Eestis, et peab oma missiooni Eestis lõpetatuks. OSCE peaks missiooni lõpetamist Eestis arutama 13. detsembril.
Pingete vähendamiseks algatas Isamaaliit eelnõu, mis sätestas eesti keele riigikogu asjaajamiskeeleks. Riigikogu võttis selle seadusena vastu 20. novembril ja president Rüütel kuulutas selle välja teisipäeval.
