Rüütel pooldab kommunismivaidlusi
“Ka kompartei liikmed olid tähelepanu all ja nendegi ütlused ja tegemised kindlasti fikseeriti, ma arvan,” sõnas Rüütel.
Ta meenutas ka oma tegevust põllumajandusülikooli rektorina. “Julgen küll ütelda, et polnud seal ükski dekaan või kateedrijuhataja mingi kommunist, ehkki nad tõesti kõik olid parteis. Teisiti ei saanud. Ja et kõik oleks põgenenud või kõik dissidendid — need jutud on siiski lapsikud,” tõdes Eesti Kommunistliku Partei ladvikusse tõusnud Rüütel.
Kommunism on Rüütli sõnul olnud eesti rahva reaalsus ja traagika. “Ja kui me nüüd kogu aeg niimoodi jätkame, siis ilmselt ei tee me muud, kui esitame ränkraskeid süüdistusi üksteise suhtes. See omakorda võib aga halvemal juhul viia ka füüsilise vägivallani,” hoiatas Rüütel kommunistidele nõiajahi korraldamise eest.
Rüütel märkis, et Eesti tegi esimese kommunismi hukkamõistva otsuse juba 1989. aastal. Veel nõukogudeaegne ülemnõukogu võttis siis vastu otsuse stalinismi kuritegudest, võrdsustades need fašismi kuritegudega.
“See otsus oli pea pakule panemine sellel ajal, mitte mingi populism. Eestis oli üle 55.000 Nõukogude sõjaväelase ja terve tankidiviis veerand tunni tee kaugusel Toompealt,” tähendas uus president.
Samas otsuses andis ülemnõukogu prokuratuurile ülesande alustada inimsusevastaste kuritegude uurimist. Samuti sai valitsus ülesande täpsustada iga represseeritu materiaalsed kaotused ja heastada need.
