Rüütel näeb riigikohtu esimehena Raski
“President ütles, et näeb mind ühe võimaliku kandidaadina,” ütles Rask. “Ma suhtun sellesse äärmise tõsidusega ja väljendasin valmisolekut kandideerida, kui riigipea sellise otsuse langetab ja minu kandidatuuri parlamendile esitab.”
Enne kui president saab Raski Riigikogule ametisse nimetamiseks esitada, tuleb läbi viia rida seadusega ette nähtud protseduure, sealhulgas ligi kuu aega kestev julgeolekukontroll.
Rask nentis, et kui president teeb vastava ettepaneku ja parlament seda aktsepteerib, on erakonnast väljaastumine ja aktiivse poliitilise tegevusega lõpu tegemine möödapääsmatu.
“Erakonda kuulumine ei ole kuritegu, kuid igal inimesel, kes kandideerib mõne põhiseadusliku institutsiooni liikmeks või juhiks, peab olema arusaam, et ei saa enam mõelda nii, mis on ühele või teisele poliitilisele jõule kasulik või vajalik,” ütles ta. “Kohtusüsteem on kogu riigi jaoks ja mul ei ole siin vahetegemisega raskusi.”
Rask leidis, et nii Eesti tervikuna kui kohtusüsteem vajavad ennekõike stabiilsust. “Meie järgmine reform peaks olema stabiilsus,” sõnas ta. “Kõik riiklikud süsteemid vajavad stabiliseerumist ning rahulikku arenguperioodi. Õigusemõistmine on juba iseenesest selline asi, mis kogub autoriteeti, kui ta on stabiilne ja järjekestev.”
Praegune Riigikogu õiguskomisjoni esimees Rask kinnitas, et juhul kui temast peaks saama riigikohtu esimees, saab temast Tartu elanik, sest just selles linnas riigi tippkohus asub.
Postimehe allikad on väitnud, et Rask eelistaks riigikohtu asukohana pigem pealinna. Rask ütles, et selle asukoha üle on diskuteeritud sama kaua kui presidendi otsevalimise üle.
“Probleem ei ole selles, kus kohus asub,” nentis Rask. “See ei ole küsimus, mille üle peaks praegu arutlema. Kohtu asupaik on poliitilise otsustuse küsimus ja minu kõrvu ei ole küll kostnud, et parlament selle üle diskuteeriks.”
Raski nimetamine looks pretsedendi, kus poliitik suundub kohtutööle.
Suurima opositsioonipartei Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp ütles Raski võimalikku kandidatuuri kommenteerides, et Keskerakond ei kiirusta seisukoha kujundamisega, pealegi pole Raski veel ametlikult esitatud.
“Kahtlemata on tegu hea juristiga,” lausus Sepp. “Samas on kindlasti ka kohtunike endi seas inimesi, kes kõrgeima kohtu esimehe kohale sobiksid.”
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor ütles, et teab Raski kui väga pädevat juristi, kelle professionaalsus ei tekita kahtlusi. Nestor nentis, et on inimesi, kelles Raski poliitiline taust võib tekitada kõhklusi, kuid avaldas samas veendumust, et vestlus võimaliku kandidaadiga loob selguse.
Üks Eesti juhtivaid kohtunikke nimetas Raski võimalikku esitamist mõnevõrra probleemseks sammuks, sest otse poliitikast kohtusse siirdumine võib Euroopas tekitada mitmeti tõlgendamist.
Riigikohtu allikad on Postimehele öelnud, et kohtunikkond riigi kõrgeimas kohtus, aga ka madalamates astmetes, võib suhtuda Raski nimetamisse ettevaatlikkusega. Riigikohtus viidi Uno Lõhmuse lahkumisplaani teatavaks saamise järel läbi sisehääletus, kus riigikohtunikud eelistasid uue esimehena hoopis üht endi seast.
Võimalike kandidaatidena kohtu esimehe kohale on eri tasandi arutlustes läbi käinud riigikohtunike Eerik Kergandbergi ja Ants Kulli nimed.
