Rüütel moodustas akadeemilise nõukogu
Nõukogu töötab välja soovitusi tasakaalustatud arenguks ning võimaliku ühiskondliku leppe saavutamiseks.
Uue akadeemilise nõukogu koosseisu kuuluvad teaduste akadeemia president Jüri Engelbrecht, teaduste akadeemia asepresident ja Tartu ülikooli (TÜ) professor Ene Ergma, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) professor Ülo Jaaksoo, TÜ emeriitprofessor Ain-Elmar Kaasik, teaduste akadeemia astronoomia ja füüsika osakonna juhataja Endel Lippmaa ja teaduste akadeemia peasekretär Mihkel Veiderma.
Samuti on nõukogus Tartu ülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, Eesti põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet, Tallinna pedagoogikaülikooli (TPÜ) rektor Mati Heidmets, Tallinna tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, kunstiülikooli rektor Ando Keskküla ja Eesti muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann.
Akadeemilise nõukogu liikmed on ka Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete õppetooli hoidja Kaido Jaanson, Tallinna tehnikülikooli keemiainstituudi direktor Jüri Kann, kirjanik Jaan Kaplinski, Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse direktor Kalev Katus, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan professor Kalle Merusk, TPÜ ökoloogiainstituudi direktor professor Jaan-Mati Punning, õigusinstituudi professor Eduard Raska, Tartu ülikooli majandusteaduskonna dekaan professor Jüri Sepp, Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Mati Sepp, Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, Concordia ülikooli meediateaduskonna dekaan Hagi Šein ja Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna professor Mikk Titma.
President Rüütel on mitmes oma avalikus esinemises juhtinud tähelepanu ühiskonnasisese dialoogi vajadusele. Ka on riigipea tõdenud, et Eesti elu puudutavate oluliste otsuste tegemisele on liiga vähe kaasatud Eesti teadlasi, arvamusliidreid ning kodanikusektori organisatsioonide esindajaid.
Rüütel rõhutas akadeemilise nõukogu koosseisu nimetamisel, et eesmärk ei ole alternatiivse kogu moodustamine riigikogu, valitsuse või ministeeriumide juures tegutsevatele komisjonidele ja nõukogudele.
“Selle asemel pakub nõukogu kaasamõtlemise ja -rääkimise võimalusi nendele meie tuntud kaasmaalastele, kes ei osale päevapoliitikas ning kelle arvamused ei ole ehk seetõttu leidnud vajalikku kõlapinda, kuid kes oma igapäevase tööga võtavad osa Eesti riigi palge ja maine kujundamisest,” sõnas Rüütel.
Riigipea rõhutas, et Eesti ühiskonna ette on kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja laialdast kokkulepet kogu ühiskonna tasandil.
“Seetõttu vajame peale parlamendi ja valitsuse tasandil tehtava koostöö ka dialoogi nendega, kes tegelevad tipptasandil teadustööga, kujundavad otseselt meie noore haritlaskonna hoiakuid või esindavad oma organisatsioonide kaudu laiemat avalikkust,” märkis president.
