Rüütel mõistis juudiviha hukka

President Arnold Rüütel avas pühapäeval Teise maailmasõja aastatel Eesti territooriumil toimunud Euroopa juutide holokausti ohvrite mälestusmärgi Kloogal.

Oma avakõnes toonitas riigipea, et ajaloos toimunud kuritegusid inimeste vastu ei saa ega tohi kunagi unustada. “Holokaust oli natside inimvaenulikust ideoloogiast sündinud koletu kuritegu. Ükski teine rahvas ei langenud nii totaalse ja jõhkra hävitamise ohvriks kui juudid. Seistes nüüd kohal, kus alandus, valu ja surm sai osaks nii paljudele süütutele inimestele, on raske leida sõnu,” kõneles president Rüütel.

President meenutas, et natsid hukkasid Eestisse jäänud juudid, kes olid vähemusrahvuste õigusi austava Eesti Vabariigi kodanikud ja elanikud. Mõrvati ka tuhandeid Tšehhimaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Leedust ja mujalt Eestisse deporteeritud juute.

“Sõja jalgu jäänud rahvale tõi okupatsioon mitte ainult vabaduse kaotuse, vaid ka ajaloo kõige ebainimlikumad tapatalgud. Eestit laastasid sõjad ka varem, kuid Teise maailmasõja ajal tuli taluda inimsusevastaste režiimide hävitustööd. Need kuriteod ei aegu ega leia õigustust,” rääkis president Rüütel.

“Eesti Vabariigi presidendina on mul valus, et meie riigi kodanike hulgas leidus neid, kes osalesid natslikes kuritegudes. Ei ole tähtis, mis neid inimesi selleks ajendas. Me mõistame nende inimeste teod hukka ja vabandame,” ütles riigipea.

Rüütel märkis, et täna on meil õnn elada vabas, avatud ja demokraatlikus Eestis ning kuuluda nende rahvaste hulka, kes peavad selliseid väärtusi endale kalliks. “Seepärast peame ka seisma selle eest, et ajalooline tõde selguks ja jõuaks kõigini. Ent seni, kuni leidub neid, kes tahavad õigustada või koguni ülistada neid kuritegusid, mis pandi toime nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal, seni püsib ka oht, et niisugused kuriteod võivad korduda. Seetõttu peavad kõigest toimunust teadma ka järeltulevad põlved,” rõhutas ta.