Rüütel manitseb poliitikuid rahvaga kohtuma
”Olen jätkuvalt veendunud, et meie põhihäda on usalduse ja vastutuse defitsiit,” lausus riigipea.
“Loodan väga, et Eestis kasvab ka sallivus erinevate arvamuste suhtes — jäik oma seisukohtade juurde kapseldumine muudab meie ühiskonna tegelikult kergemini haavatavaks,” sõnas Rüütel
”Eeskätt need, kes on saanud valimistel koos mandaadiga rahva usalduse, peavad selle õigustamiseks ise täie pühendumusega tööd tegema ja suutma kaasata ka kõiki teisi, nentis Rüütel. “ Üks õppetunde, mille on saanud nii Euroopa Liit kui ka Eesti, ongi see, et poliitikute pikkadest tööpäevadest on vähe kasu, kui nad ei suuda või vaevu oma sõnumit rahvale mõistetavaks tegema.”
Selleks et Eesti jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasvaks, peame president Rüütli sõnul pidevalt ka tahhomeetrit ehk meie inimarengu näitajaid silmas pidama ja olema valmis vajadusel reageerima. “Makromajanduslike näitajate kasvust üksi ei piisa — ainult spidomeetrit jälgides võib mootori kiirelt välja kurnata.”
Rüütel leiab, et e-hääletuse eelnõu sarnaselt “kahe tooli seadusega” riigikohtusse viimine ei pingesta suhteid Toompeaga. “See oleks olukorra üledramatiseerimine. Me ei saa lubada endale olukorda, kus üks või teine poliitiline jõud saaks valimiste ajal nende korraldamise metoodikat vaidlustades külvata kahtlusi valimistulemuste osas.”
Rüütel on seisukohal, et kui elektroonilisel teel hääletanul on võimalik eelhääletamise käigus antud häält muuta lugemata arv kordi, saab ta teisi hääletamisliike kasutavate valijate ees põhjendamatu eelise.
Praesidendi sõnul on kahetsusväärne, et Venemaa ei järgi täna neid põhimõtteid, mida ta väljendas Eesti taasiseseisvumisel 1991. aasta augustis. “Kohane on meelde tuletada, et Venemaa tunnustas 24. augustil 1991 Eesti iseseisvust vastavalt Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastuvõetud otsustele. Nendes otsustes oli aga selgelt määratletud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus.”
Viimase aasta jooksul on korduvalt ja mitmelt poolt meenutatud NSV Liidu rahvasaadikute kongressi otsust, mis üheselt mõistis hukka ja tunnistas õigustühiseks kokkulepped, mille aluses Balti riigid oma iseseisvuse kaotasid. “Rõhutan — Balti riikide õigusjärgluse küsimus on ammu selgeks räägitud teema,” lausus Rüütel.
