President lausus aastalõpuintervjuus Postimehele, et igat sorti raskustega aitab toime tulle tasakaalu ja hingerahuga uude aastasse astumine.

Rüütel tunneb heameelt, et võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on Eestis hakatud inimest rohkem väärtustama.

Presidendi meelest ei tohiks ükski tunda ennast tõrjutuna. „Kui keegi tunneb ennast elule allajäänuna, on see ka nende inimeste probleem, kes jätavad kasutamata võimaluse öelda: „Sa suudad ja sa oskad ning me tahame sind aidata!” Me peame õppima üksteise unistusi tunnustama ja toetama.”

On tõsiasi, et ka neil, kes näiliselt eluga hakkama saavad, ei ole sageli julgust unistusteks, nentis Rüütel. „Kui soovite, võib seda käsitleda täiesti reaalse julgeolekupoliitilise probleemina. Arukad unistused on oluline osa inimeseksolemisest, need määravad riigi ja rahva identiteedi tugevuse.”

Rääkides suhetes Venemaaga, lausus Rüütel, et selleks, et punase ajaloo kammitsad kaoks, tuleb juba täna vaeva näha.” Seda saab teha väga praktiliste ettevõtmiste kaudu — ehitades uue Narva silla, kergendades piirialade inimeste ja omavalitsuste vastastikust suhtlemist, tihendades koostööd kultuuris, teaduses ja teistes valdkondades.”

Raske minevikupärandi ületamise üheks eelduseks on, et Venemaa tunnistab Nõukogude perioodil Balti riikidele tehtud ülekohut ja aktsepteerib nende iseseisvumist, leiab Rüütel. „Venemaa juhid võiks mõista, et Nõukogude Liidu lagunemine ei olnud katastroof. Loodan ka, et algava aasta jooksul leiab Venemaal üha enam poolehoidjaid arusaam, et Balti riike on ekslik pidada vaenulikuks.”

„Üldiselt võime rahul olla — 2005. aasta oli Eestile üsna hea,” nentis president. „Ka aastat alustanud jaanuaritormi tagajärjed on nüüdseks enamjaolt likvideeritud. Ning poliitika-aastale punkti pannud otsused Euroopa Liidu ülemkogus võimaldavad meil üsna lootusrikkalt tulevikku vaadata.”

Rüütel nentis, et kuigi meie poliitikute ja riigivalitsejatega ei saa täiesti rahul olla, samas on olukord tänapäeva Eestis aga kindlasti parem ja avatum kui 15 või 17 aastat tagasi.

Loomulikult tahame alati olemasolevast paremat, nendib Rüütel. „Valimistel saadud mandaat tähendab igale poliitikule valijate ootust olla kogu oma tegevusega eeskujulik. Kui erakonnad ei suuda õppida, siis nad kaovad. Ning valijad peavadki hinnaalandusteta alati nõudma moraalset ja puhaste kätega tehtud poliitikat.”

Kui poliitikute teod riivavad inimeste õiglustunnet, on moraalne hinnang karm, lausus Rüütel K-kohukese afääri kommenteerides. „Seda ei pehmenda kangekaelne vaikimine või kaunisõnaline hämamine, nagu ka juriidilises keeles viited kuriteokoosseisu puudumisele.”

Rüütel nendib, et kahjuks leiab populism kandepinda ka Eestist küpsemates ühiskondades. „Nii et pilgu ja kriitikameele peab jätkuvalt teravana hoidma.”

Praeguse valitsusega võib üldjoontes aga rahul olla. „Erinevate maailmavaadete olemasolu koalitsioonis pole halvanud valitsuse tööd — seekord uude aastasse astudes ei ole jututeemaks valitsuse püsimine. On alust arvata, et see koalitsioon suudab jätkata järgmiste riigikogu valimisteni.”

Mis puutub presidendivalimistesse, siis on Rüütel enda sõnade kohaselt alati pooldanud, et Eestis võiks rahvas valida presidendi. Aga miks poliitikud pole seda suutnud otsustada, tuleb küsida poliitikutelt, lisab ta.

„Ma ei ole veendunud, et president tuleb valida riigikogus, mis tähendaks ju suhteliselt kitsa ringi poliitikute kokkulepet,” lausub ta. „Mida avaram ring, seda laiemalt väljendub ka rahva tahe, mis kindlasti on presidendivalimistel oluline.”

See, kas Rüütel kandideerib presidendivalimistel, on mehe enda sõnul vähetähtis küsimus, lausub ta muiates. „Pean presidendivalimiste kampaania käivitamist enda poolt praegu ebakorrektseks. Uue kampaaniaperioodi asemel vajavad avalikkuse tähelepanu pigem sügisel valitud omavalitsused — kas on saadud korralikult tööle hakata, et kohalikku edendada. Rõhutan, see on Eesti tulevikule ülimalt oluline küsimus, mitte ettekääne isiklikust vastusest kõrvalehiilimiseks.”

Seaduse järgi kuulutatakse tavaolukorras presidendivalimised välja 60 päeva enne riigipea ametiaja lõppemist. Seega on aega Rüütli otsust kuulata juuli keskpaigani. „Ma ei ole veel teinud otsust, kas soovin uuesti kandideerida, ning ütlen ausalt, et ega ma selle otsuse tegemisega ülearu ei kiirusta,” selgitab ta.