Ateena akropoli jalamil toimunud tseremoonial andsid enam kui 5000-leheküljelisele lepingule ja lõppaktile allkirjad kõigi EL-i liikmesmaade ja liituvate riikide juhid. Dokumendid olid kõigi EL-i praeguste ja tulevaste riikide keeltes.

Rüütel ütles allkirjastamistseremoonial, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga tagab meie riigi julgeoleku, stabiilsuse ja arengu, aitab alal hoida ja tugevdada kultuuri ning võimaldab kaasa rääkida Euroopale olulistes küsimustes. President tõdes oma kõnes, et Euroopa unikaalsus seisnebki tema liikmesriikide võimes toimida edukalt koos, säilitades samal ajal liikmesriikide rahvusliku identiteedi ja eripära, vahendas välisministeeriumi pressiteenistus.

Rüütel avaldas veendumust, et rahvahääletus annab 14. septembril toetuse Eesti ühinemisele EL-iga. Ta avaldas ka lootust, et liitumislepingu ratifitseerimine EL-i maade parlamentides toimub tõrgeteta ning Eesti saab varsti kaasa rääkida Euroopa tuleviku kujundamisel.

Ka välisminister Kristiina Ojuland ütles BNS-ile, et loodab kogu südamest rahvahääletuse positiivset otsust. “Aga valitsuse liikmena ei tohi ma kerget tulemust prognoosida,” lisas ta. “Valitsusel seisab ees palju tööd, et viia iga inimeseni teadmine sellest, mis meid Euroopa Liidus ees ootab. Mina näen, et aastatepikkuse töö järel liitume võrdsete riikide ühendusse ja saame edaspidi osaleda Euroopa tuleviku kujundamisel, aga see seisukoht tuleb kõigini viia.”

Minister ütles, et lepingu allkirjastamine annab Eesti esindajaile, kaasa arvatud ministritele võimaluse osaleda EL-i erinevate komisjonides ja töörühmade tegevuses. “Mina näiteks hakkan osalema välisministrite mitteametlikel kohtumistel, kus asju kitsamas ringis tegelikult arutatakse, esimene selline tuleb esimesel ja teisel mail Kreekas,” lisas ta.

Neljapäeval toimub laiendatud Euroopa konverents, mille raames kohtuvad EL-i liikmes- ja liituvate riikide riigipead, valitsusjuhid ja välisministrid, samuti EL-i praeguste ja uute naabrite riigipead ning peaministrid. Kohtumisel on esindatud 39 riiki.

Ojuland ütles, et sel konverentsil on kõne all suhtumine EL-i naabermaadesse ja Iraagi küsimus. “Seega osaleme juba EL-i välispoliitika kujundamisel,” nentis ta.

Minister lisas, et otseseid kahepoolseid kohtumisi teiste riikide esindajatega polnud Rüütlil ja tal Ateenas organiseeritud. “Aga siin oli palju liidreid ja paljudega neist sai ühest või teisest asjast räägitud ning oma sõnum edastatud.”.