Rüütel ütles eelmisel nädalal kohtumisel maakonnalehtede ajakirjanikega, et kakskeelsus tähendaks täiesti uut olukorda, kirjutas Võrumaa Teataja.

“Arstide, omavalitsusosakondade ja riigikogu juures peaksid tõlgid olema või peaksid kõik eestlased perfektset vene keelt oskama. See ei ole reaalne,” sõna Rüütel.

Vene erakonnad on pidanud oma valimiskampaanias vajalikuks muuta vene keel riigikeeleks, tuues näiteks Soome, kus rootsi keelel on samuti riigikeele staatus. Keskerakond andis parlamendi menetlusse vähemusrahvuste seaduse eelnõu, mis annaks võimaluse ajada Eestis asju ka vene keeles.

Eelnõu kohaselt kindlustatakse õigus kasutada vabalt ja vahelesegamiseta oma vähemuse keelt era- ja avalikus elus nii suuliselt kui kirjalikult. See tähendaks, et vene vähemusel oleks seaduslik õigus suhelda kõikjal vene keeles ning ühtlasi kohustaks see ametnikke vene keelt oskama, et suhtlemine võimalik oleks.

Riigipea peab vajalikuks jätkata vähemusrahvuste sulandamist Eesti ühiskonda, kuigi ühiskondlik kokkulepe ei käsitle vene vähemuse küsimust eraldi. Rüütli sõnul on Eesti loonud demokraatliku ühiskonna, kus kõigil on võrdsed võimalused.

“Kedagi pole tõrjutud rahvuse tõttu töökoha saamisel. Eesti seadused on selles mõttes liberaalsed,” ütles Rüütel.

Vene vähemus on presidendi sõnul riigi murede lahendamisel ja rõõmude jagamisel teretulnud. “Ma ei näe probleeme,” kinnitas ta. “Ühiskondlikus leppes] osalevad kõik, olenemata rahvusest.”

Presidendi nõuniku Andra Veidemanni sõnul on kokkuleppes käsitletav rahvuse püsimajäämise küsimus ühitatav ka siinsete venelaste huvidega ning vastuolu puudub.

“Meid kõiki on kokku väga vähe,” lausus Veidemann. Tema sõnul ei saa ka vene perekonnad suurema laste arvuga uhkeldada.