Rüütel avaldab Putiniga räägitud jutud

Intervjuus ajalehele Lääne Elu avaldab president Arnold Rüütel, millest ta rääkis ajakirjandusele nii palju kõneainet andnud 20. jaanuari kohtumisel Venemaa presidendi Vladimiti Putiniga.

Rüütel täpsustab kohe, et ta ei läinud Moskvasse kohtuma mitte Vladimir Putiniga, vaid [Moskva ja kogu Venemaa] patriarh Aleksius II–ga. Seoses selle sõiduga tegi välisministeerium Venemaa presidendile kirjaliku ettepaneku kohtuda president Rüütliga. Rüütli sõnul oli Venemaa nõus eraviisilise visiidiga, keeldus aga kohtumisele lubamast suusaadikut või välisministeeriumi esindajat.

Rüütel seadis enda sõnul ülesande kokku leppida küsimustes, mis on Eestil olnud pikka aega Venemaaga lahendamata. „Euroopa Liidu liikmesriigi presidendina ütlesin, et soovime Venemaaga koostööd eelkõige majandusvaldkonnas nii Euroopa Liidu ja Venemaa kui ka kahepoolsete sidemete kontekstis majanduse, õiguse, kultuuri, teaduse jm valdkonnas,” ütleb ta.

Rüütel rääkis ka pikka aega lahendamata küsimustest Eesti–Venemaa suhetes, nagu piir, tollipiirangud ja raudteetariifid. Samuti oli kõne all koostöö piirivalve jt institutsioonidega.

„Tegin ettepaneku kõike seda korrastada, et kahe maa vahel tekiksid neis küsimustes reaalsed kontaktid,” sõnab president. „See looks eeldused parandada ka Kirde–Eestis vähemusrahvaste olukorda, vähendaks seal töötust ja rahulolematust. Väga kiiresti saaks Kirde–Eestisse luua uusi töökohti, mõne kuuga oleksid need ettevõtted võimelised tootma ja Venemaa oleks nende toodangust väga huvitatud.”

Putinile mõte meeldis, kuigi ta ei Rüütli sõnul ei kommenteerinud numbreid, raudteetariife jms. „Ta oli nõus ka uue silla ehitamisega ja ütles, et Venemaa osaleb selles oma kapitaliga,” meenutab Rüütel. „Raha saab sel juhul ka Euroopa Liidust.”

Kui Putin küsis 9. mail Moskvasse mineku kohta, siis vastas Rüütel, et see on võimalik, kui suudetakse kõik need küsimused lahendada millest eespool juttu oli. Rüütel meenutas ka poliitilist aspekti, Molotovi–Ribbentropi pakti allakirjutamisest tulenenud tagajärgi.

„Rääkisin Putinile, et kui praegune Venemaa tunnustaks 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressil vastu võetud otsust MRP pakti hukkamõistmise kohta, oleks see tõsine signaal Venemaa suhtumisest sellesse küsimusse,” sõnab Rüütel. „See looks teatud poliitilise arusaama ja oleks vajalik nii 9. mai Moskvasse sõidu puhuks kui ka järgnevaks koostööks.”

Putin jättis Rüütli sõnul selle küsimuse lahtiseks, ütles, et peab pakti peale veel mõtlema.

Rüütel hindab jutuajamist konstruktiivselt, kuigi möönab, et kõikidele küsimustele ta vastuseid ei saanud. Pigem oli kohtumisest Eesti presidendi kasu kui kahju.

„Kasu näen selles, et rääkisin Venemaa presidendile väga täpselt, arvude keeles, küll tolli–, küll fütokontrollist, raudteetariifidest jt asjadest,” lausub Rüütel. „Samuti tutvustasin talle, mis toimus Eestis 1940, 1944, 1945, 1949 küüditamiste jt represseerimiste kaudu. Ütlesin talle arvuliselt, kui palju inimesi põgenes, kui palju represseeriti ja kui palju hukkus. Võimalik, et ta kuulis neid andmeid esimest korda.”