Presidendi aastalõpu kõne televisiooni tarvis salvestati 23. detsembril.

Presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun väitis 30. detsembril, et kõnet ümber ei tehta, meenutab SL Õhtuleht. Selleks ajaks oli Kagu-Aasia katastroofi ohvreid juba teada üle 100 000 ning ka eestlasi kadunuks jäänud.

Nüüd tunnistab Raun aga: “Tegelikult juba neljapäeval mõtles president uuele salvestusele, aga otsust uus kõne teha veel polnud. Ja olukord katastroofipiirkonnas muutus ju lausa tundidega.”

Raun võrdleb kõne ringitegemisotsust poleemikaga Moskvasse mineku ümber. “Nagu poliitikas ikka, nii ka presidendil pole mõtet üritada praegu ju teha veel otsust, kas ta läheb 9. mail Moskvasse,” põhjendab ta. “Erineval ajahetkel on erinev infohulk. Ja see tingib erinevaid otsuseid.”

Rauna teatel salvestati uus kõne reedel. President sõitis selleks Tartu kodust Tallinna.

Riigikogu esimehe Ene Ergma uusaastakõne salvestati teisipäeval ja kuigi selleks ajaks oli tsunamikatastroof juba toimunud, polnud sellest Ergma kõnes sellest sõnagi. “Reede õhtul tuli otsus, et siiski muudame (kõnet). 1. jaanuaril tegimegi selle ümber. Lõpetasime veidi enne kella 16,” sõnab Ergma nõunik Anneli Entson.

ETV peaprodutsendi Andres Kuuse sõnul oli Rüütli kõne ümbertegemine telejaamale logistiliselt väga keeruline, aga inimlikult igati mõistetav. “Kellele sa siis ikka vastu tuled kui mitte presidendile? Ja kui juba andsime presidendile võimaluse ümber teha, siis ka spiikrile. Tema kõne oli ju eetris veel ka katastroofiohvritele pühendatud leinapäeval, 1. jaanuaril.”

Kuusk ei oska hinnata, kui palju riigijuhtide kõnede uuesti salvestamine maksma läks. Toimetuse töötajad selle eest eraldi tasu ei saa, kuigi režissöör sõitis selleks Pärnust tagasi Tallinna, IT-mees oli sunnitud väikese lapse tööle kaasa võtma ning Kuusk ise rippus kontserdil viibimise asemel kuni kella 22 telefoni otsas.