Ruussaar: Ida-Virumaal teatakse ETV+ palju paremini kui Lasnamäel
Raudsaare sõnul on TSN Emori andmed näidanud muuhulgas ka eestlaste suurt huvi kanali vastu. Jõesaar märkis, et fookuses on siiski vene keelt kõneleva inimese huvi, kelle huvi on säilinud. Eelmise nädala andmetel on veerand vaatajaskonnast seda kanalit vaadanud. „Ei tohiks vahet teha rahvustel, aga kanal ise on oma vaatajaskonda leidmas,” rääkis Jõesaar, kelle sõnul on nii lühikese ajaga ühe kanali juurde veerandi vaatajaskonna toomine väga hea tulemus.
Ainar Ruussaar meenutas, et enne kanali avamist oli tohutult toetav suhtumine välismaa suursaadikutelt Eestis, aga eestlaste seas oli palju pessimiste: apelleeriti teaduslikult tõestamata väidetega, et teete propagandakanalit, te ei suuda konkureerida suurte venekeelsete kanalitega, teil ei ole tegijaid, aga nüüd on Ruussaare sõnul ekraanil intelligentsed ja toredad noored.
Ruussaar rõhutas, et ETV+ ei ole telekanal, vaid multimeedia platvorm. Ta märkis, et ETV+ vaadatakse päris palju veebist ja palju vaatajaid on ka Soomest ja Venemaalt. Teatav huvi on tema sõnul kanali vastu ka Lätis ja vahepeal oli vaatajaid ka Iisrealist, kuna kohalik venekeelne kanal tegi ETV Plussile reklaami.
Ruussaare sõnul tahetakse kevadel avada otsestuudio Narvas. „Mul on selline tunne, et Ida-Virumaal teatakse ETV+ palju paremini kui Lasnamäel,” rääkis Ruussaar, kelle hinnangul on Ida-Virumaa meediaväljaanded kanalist rohkem ja paremini rääkinud. Seetõttu arvas Ruussaar, et ühel hetkel on reklaam vaja suunata tallinlastele.
Kas ETV+ eesmärgiks on Eesti venekeelse kogukonna arvamuse toomine eetrisse või nägemuse toomine venekeelsele Eesti kogukonnale riigiidentiteedist lähtuvalt?
Ruussaar ütles sellele küsimusele vastates, et esimese kuuga käis kanali omasaadetest läbi üle 300 vene keelt kõneleva Eestis elava inimese, kalameestest teadlasteni. Inimesed saavad väljundi ja ülejäänud saavad teada, kuidas teised elavad. Ta rõhutas ka, et venekeelne ETV ja uudistesaade lähtub eestikeelsega samadest reeglitest.
Suur roll riigiidentiteedi ülesehitamisel
Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutuse uuringute valdkonnajuhi Marianna Makarova sõnul mängib ETV+ suurt rolli ühise riigiidentiteedi ülesehitamisel. „Meie uuring on näidanud, et riigiidentiteet on seotud kontaktide sageduse ja tihedusega,” sõnas Makarova. Seda kanalit on vaadanud üle 300 000 eestlase, mis näitab, et elanikel on huvi kanali ja võib-olla ka venekeelse elanikkonna eluolu vastu.
Värske RiTo fookusteema on eestlaste identiteet. Samuti käsitletakse ajakirjas Eesti majanduse väljavaateid ja Estonian Airi riigiabi temaatikat.
Väljaande peatoimetaja Mart Raudsaare sõnul vaadeldakse meie riikluse ja eestluse küsimust lähtudes erinevatest aspektidest. „Ajakirja vestlusringis osalenud riigikogu liikmed uurivad lihtsalt öelduna, kes on eestlane,” ütles Raudsaar. „Identiteedi teemal on kirjutanud veel professor Raivo Vettik, kelle töörühm käsitleb eestlaste ja venelaste riigiidentiteedi kujunemist. Eestivenelaste identiteediga haakub ka Andres Jõesaare ja Ainar Ruussaare kirjatükk telekanali ETV+ vaatajate ette tulekust.”
Peatoimetaja toob RiTo värske numbris esile veel Ahto Lobjakase essee „Riigiaja mänguruum”, milles autor analüüsib eestluse aluspõhja. Lobjakas märgib tulevikku silmas pidades, et riigi tegelik tugevus on vabalt tegutsevate indiviidide võimes ja tahtes teda pidevalt uuesti luua.
Põhjamaade positiivseid ja negatiivseid kogemusi pagulaste ühiskonda lülitamisel käsitleb tõlkeartikkel Marko Valenta ja Nihad Bunari sulest.
