Rummu elanikud otsivad abi, et talv Eesti ühes kallimas küttepiirkonnas üle elada

 (215)
Rummu
Rummu elanik Nikolai näitab küttearvetFoto: Tanel Meos

324 Rummu aleviku 993-st elanikust saatsid riigikokku abipalve, sest alevikus peab kütte eest maksma röögatut hinda – 88 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta. Võrdluseks: Eesti kaalutud keskmine piirhind on 57,70 eurot MWh kohta.

Rummu alevik asub Vasalemma vallas, Harjumaal. Aleviku elanikele valmistab tuska see, et nad on juba mitmendat aastat sunnitud maksma tõeliselt kõrget küttehinda. Üks elanik ütles Eesti Päevalehele, et maksis möödunud jaanuaris 76-ruutmeetrise korteri kütte eest 250 eurot.

Konkurentsiameti kehtestatud piirhind lõpptarbijale on Rummu võrgupiirkonnas 88,57 eurot/MWh. Tallinnas AS Tallinna Kütte piirkonnas on see 66,14, Paides juba poole vähem ehk 47,45 ja Narvas kõigest 27,48 eurot/MWh. Kõrget hinda leiab aga mujalgi: näiteks Uulus Pärnumaal on see 81,88.

Olukorra kaudseks põhjustajaks on riik, kui otsustas sulgeda Murru ja Ämari vanglad, mis olid olulised kaugkütte teenuse tarbijad ja küttefirmale kasumi toojad. Pärast viimase vangla sulgemist on küttehind mitmekordselt tõusnud. Suur katlamaja Rummus oli ette nähtud just vanglate kütmiseks ja nüüd oleks see tarvis ümber ehitada, aga raha ei ole selleks kellelgi.

Riik ei sekku

"Kõrge küttehind teeb kohalike elanike majandusliku olukorra kriitiliseks ja ei võimalda majades tagada toatemperatuuri. Tarbijatel ei ole vahendeid, et lokaalset katlamaja välja ehitada," kirjutasid murelikud elanikud pöördumises.

Seotud lood:

Kirjale vastas riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Kallase hinnangul ei ole riigikogul võimalik iga üksikjuhtumi puhul sekkuda ja ootamatute muutuste korral peaks riskide maandamisega tegelema kohalik omavalitsus.

"Koostöö soojaettevõtjatega ja suuremate ettevõtjate arenguplaanidega kursisolemine on üks eeldustest, et muudatused ootamatult ei saabuks ja valla soojustarbijatel oleks igal ajal võimalik kasutada võimalikult soodsat kaugkütteteenust," nentis Kallas. Ta soovitas elanikel survestada omavalitsust ja soojusettevõtet, et nad püüaks toetuste taotlemise kaudu probleemi lahendada.

Vallavolikogu liige Olga Kugal ütles riigikogu vastust kommenteerides, et teemat tuleks tõsisemalt võtta, sest mõned vanemad majad on praegu juba kütteta. "Seal on elanikud, kes on vaesemad ja nad ei maksa," tõdes ta.

Risk elanike tervisele

Vallavanem Mart Mets kinnitas Delfile, et mingile kokkuleppele küttefirmaga nad siiski jõudsid. "Konkurentsiameti poolt kinnitatud piirhind on 88 euro peal, aga meie suutsime selle saada vähemalt ligi 81 euro peale MWh kohta," ütles ta ja lisas, et kahtlemata on see ikkagi kallis hind.

Mets näeb ainsa lahendusena seda, et ehitada tuleb uus katlamaja, mis töötab teisel, säästlikumal kütteliigil ja asub eramutele lähemal. Kust selleks aga raha leida, ei ole hetkel kindel, sest seda ei ole ei vallal ega soojusettevõttel. Viimane on küll keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) korduvalt taotlusi esitanud, aga siiani ei ole neid rahuldatud. "Praegu soojatootja lubab jätkuvalt taotlusi esitada, kui uus voor tuleb," kinnitas ta, kuid tunnistas, et hetkel pole teada, millal see hetk kätte jõuab.

Mets oli nördinud selle üle, et riik lammutab vanglaid ja omavalitsus likvideerigu oma vahenditest selle tagajärgi. "Me ei välista seda, et vald peab laenu võtma ja uue katlamaja ehitama, aga hetkel on meil korralik soojatootja, kes on valmis ka ise investeerima. Meie annaks neile siis omalt poolt kinnistu," rääkis ta ja ütles, et loodab väga, et KIK siiski abistab.

Küsimusele, mida senikaua peaksid tegema elanikud ja kas mõned on sunnitud oma kodudes lihtsalt külmuma, vastas Mets, et siiani pole musti stsenaariumeid ette tulnud. "Eks me katsume omalt poolt kõik teha, et seda välistada. Eelmiselgi talvel oli küttehind umbes sama," tõdes ta ja avaldas lootust, et elanikud peavad ka sel talvel vastu. "Vald tegeleb nendega, kes ei suuda maksta, individuaalselt, see on juba sotsiaalvaldkonna küsimus," ütles ta.