Rullnokad ja pisivargad saavad teenitud aresti
Mujal Eestis probleem nii suur pole, sest teatavasti pannakse kõige rohkem õigusrikkumisi toime just Tallinnas ja Harjumaal.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ütles, et olukord peab normaliseeruma juba aprilli alguseks. “Kui inimese staatus on “vahistatud”, siis võib ta istuda nii vanglas kui ka arestimajas. Peaks olema põhimõte, et kui politsei on isikuga oma toimingud ära teinud ja asi on prokuratuuris, siis peaks ka see inimene — kui ta on tõkendiga vahi all — minema vanglasse kohut ootama. Praegu on nad paraku arestimajades,” selgitas Koort. Sama kehtib ka süüdimõistetule.
Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna politseidirektori Tarmo Miilitsa sõnul oli üks sellise olukorra tekkimise põhjus Ämari ja Pärnu vangla sulgemine, mille tõttu vähenes kinnipeetavate kohtade arv. Kuigi Ämaris ja Pärnus ei hoitud eeluurimise all olevaid isikuid, tingis see olukorra, kus näiteks Tallinna vanglast ei saanud kohtuotsusega karistuse kätte saanud isikuid enam sinna viia, sest polnud enam kuhugi viia. See tekitas aga omakorda kohtade puuduse Tallinna vanglas.
Teiseks kinnipeetavate uputuse põhjuseks on politsei aktiivne roll liiklushuligaanide püüdmisel. Neile on kohus hakanud määrama areste.
Suur lootus on eelkõige valmival Viru vanglal, kuhu lisaks vanglakohtadele on ette nähtud ka 150-kohaline arestimaja. Tõsi, mõne kuu pärast suletakse vanad arestimajad Virumaal, sest need on amortiseerunud ja nende käigushoidmine kujuneb riigile ebamõistlikuks kulutuseks. “Koostöös justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga saame vahistatuid saata teistesse arestimajadesse, kus on kohti. Sellega saab ka Põhja prefektuur kasutada arestide täitmiseks oma olemasolevaid kohti,” viitas Koort.
Arestimajade suhtes peaks Koorti sõnul leevendust tooma ka parlamendis arutusel olev vangistusseaduse muudatus. Nimelt on arestide täitmise kohta seadusesse praegu kirjutatud säte, et isik peab kandma aresti enda elukoha- või kohtujärgses piirkonnas.
Seadusemuudatuse korral võib aga alates 20. aprillist saata väärteo korda saatnud tallinlase karistust kandma näiteks Hiiumaale.
Miilitsa sõnul liigutakse praegu aktiivselt Pihli ette nähtud kvoodi poole, esialgu ollakse sealmaal, kus pea 40% arestimajade asunikest on haldusaresti kandjad. Kinnipeetavaid viiakse üle ka teistesse arestimajadesse, kus on rohkem ruumi.
Oma karistuse saavad arestina lähiajal kätte lisaks värsketele rikkujatele ka paadunud liiklushuligaanid, narkomaanid ja vargad.
Miilitsa sõnul pööratakse praegu tähelepanu värskelt karistuse saanud isikutele, kuid hiljemalt aprilli lõpus jõuab järg kätte ka seni karistuseta jäänud isikutele. See tähendab seda, et paadunud roolijoodik, varas ja narkomaan saab vahepealse aja jooksul määratud karistuse kätte korraga. “Paadunud vargaid ja narkomaane on Põhja piirkonnas suurusjärgus kuni 50 ja nad kõik lähevad pikemaks ajaks kinni. Muidu oleksid nad istunud jupi kaupa, aga nüüd lähevad nad arestimajja kaheks kuuks jutti,” lubas Miilits.
550-kohaline Ämari ja 100-kohaline Pärnu vangla olid mõlemad süüdimõistetute vanglad, kus eeluuritavaid ei hoitud. “Seega ei mõjutanud Ämari ja Pärnu vangla sulgemine kuidagi politsei arestimajade tööd,” kinnitas justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel.
Tema sõnul on oluline teha vahet arestialustel, eeluuritavatel ja süüdimõistetutel. “Arestialused saavad karistust kanda ainult arestimajas, ükski vangla seda ülesannet täita ei saa. Vahistatuid lubab seadus hoida nii vanglates kui ka arestimajades,” selgitas Papstel.
Vanglates on praegu kokku 3716 kohta. Ivi Papsteli sõnul tuleb üldarvu juures arvestada, et reaalselt kasutatavate kohtade arvu vähendab menetluse huvides kinnipeetavatele peale pandud suhtlemispiirangud, mis ei võimalda kambreid täielikult täita. See vähendab näiteks Tallinna vangla kuuekohaliste kambrite täitumust. Samuti ei saa näiteks naistevangla vabadele kohtadele paigutada meessoost kinnipeetavaid.
Viru vanglaga lisandub 1075 kohta, selle avamise järel suletakse lõplikult 100-kohaline Viljandi vangla.
Eelnõu: korduvast pisivargusest taas kuritegu
Riigikogu õiguskomisjonis valmib eelnõu, mis muudab uuesti kuriteoks korduvad pisivargused, mille toimepanijad on viimase aasta jooksul ummistanud Eesti arestimajad või pääsenud sisuliselt karistuseta. Justiitsminister Rein Langi hinnangul on komisjon langenud kaupmeeste liidu lobi ohvriks.
Riigikogu muutis nimelt möödunud aasta 15. märtsil karistusseadustikku selliselt, et alla 1000 krooni väärtuses asjade korduv varastamine ei olnud enam kuritegu, vaid väärtegu.
“See muudatus on jätnud jälje Eesti kriminaalmaailmale. Tekkinud on olukord, kus korduvalt vargusi toime pannud inimesed tunnevad ennast karistamatult. Ühiskonnas on kujunenud vale hoiak,” ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Vaheri sõnul ei maksa pisivargad lihtsalt neile määratud trahve ära ning ka arestikambrite uste taga voolavad pikad järjekorrad. Viimane asjaolu on tinginud selle, et pisipättidele ei määrata karistuseks ka aresti.
Eriti hulluks on läinud varguste statistika, kus aasta algus on toonud kaasa selle süüteoliigi märkimisväärse kasvu. Politsei värske statistika kohaselt on pisivarguste arv kasvanud aastaga kokku ligi 56%. Veel rabavamad on arvud veebruari kohta — tänavu veebruaris pandi toime 1165 pisivargust, mida on koguni 485 võrra enam kui mullu. Seda on aga koguni 71% rohkem.
Justiitsminister Rein Lang ütles eelnõu kohta, et tema teada pole õiguskomisjon selles osas veel mingit otsust langetanud. “See seadusemuudatus on alati olnud kaupmeeste liidu lobi,” märkis Lang.
