“Kui südaööl koolimajast lahkusin, mõtlesin, et sajab tihedat rahet, ning tõmbasin kapuutsi pähe,” kirjeldas oma läbielamist Ruhnu kooliõpetaja Ave Viirmaa, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Laternate valguses aga võis näha, et tegelikult langes taevast hoopis tohutult lutikaid alla, nii et puulehed rabisesid. Jopelt neid maha pühkides käis hais üle pea ja neid muudkui kukkus mulle kaela.”

Hommikul olid kogu saarel kõneaineks vaid lutikad, sest kõikvõimalikud kohad — pesunöörid, paadid, autod ja kivid — kihasid nendest enesekaitseks vastikut haisu levitavatest putukatest.

Kuuldes Ruhnus olnud öisest lutikasajust, arvas putukateadlane Urmas Tartes, et ligemale kaheksa millimeetri pikkuste, alt roheliste ja pealt punakaspruunide putukate puhul on tegu ühe kilplutika liigiga: “Ilmselt käis mõnest lutikate paljunemiskohast tromb üle ning kandis lutikad Ruhnu kohale, kus nad ka alla sadasid.”