Ruhnu saarel kõrgub Eiffeli torni esiisa?

Tosin aastat enne Pariisi sümboliks saanud kuulsat torni ehitati Ruhnu saarele raudmajakas, mille joonised võis teha noor Prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ruhnu raudne majakas tähistas mullu 130. sünnipäeva ning koos juubeliga hakati otsima vastust küsimusele: kas Eesti ühe vanima metalltuletorni projekteeris 1870ndate keskel tõesti insener Gustave Eiffel (1832–1923), ja seda tublisti enne 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitatud ja kuulsaks saanud 300meetrist torni? kirjutab SL Õhtuleht.

Mullu 27. oktoobril aga tõi fakti esile Postimehe mälumäng — meenutati Eiffelit kui tornide ja sildade hüperboolse konstruktsiooni väljamõtlejat. Esimene säärane rajatis Eestis oligi 1877. aastal Le Havre’is valminud Ruhnu tuletorn.

Eiffeli autorlusest räägib ka eestikeelse Vikipeedia artikkel, samas pole inseneri eluloos, mis neli aastat tagasi ilmus David I. Harvie sulest, Eesti kohta sõnagi.

Ruhnu muuseumi juht Märt Kapsta kinnitab, et see fakt on teada juba aastakümneid: “Sellest rääkis ka Eesti legendaarseim tuletorniuurija Armas Luige, aga Nõukogude ajal vahetus elanikkond väga kiiresti ning sinna see asi jäi.”

Koos uue vabariigiga on uurijad enam-vähem ühel meelel, et ligi 40meetrise ehitise konstrueeris omal ajal Gustave Eiffel — Vene riik otsustanud rajada Ruhnu uue metalltuletorni 1875. aastal ja tellida see Prantsusmaalt, sest seal oli ehitus odavam, firmaks valiti Le Havre’i laevatehase sepikoda, kus toona töötas ka veidi üle 40 vana insener Gustave Eiffel.

Refereeritud artikli täistekst SL Õhtulehe veebilehel