“Saare põliselanike ühiskiri ei soovi otseselt karule surma, vaid loodusametnike otsustavat tegutsemist. Kui aga muud moodi karu saarelt minema ei saa, siis tuleb ta meie arvates elimineerida ehk siis kahjuks hukata,” seletas allkirjakogumise eestvedaja, Kristiina Tuulberg Postimehele.

Teisipäevaks olid ühiskirjale allkirja andnud kõik saare ligi 40 põliselanikust.

Kui seni pole umbes kuu eest jääpangal saarele triivinud karu inimeste elutegevust ohustanud, siis Tuulbergi hinnangul võib olukord juba varsti muutuda. Nimelt on algamas turismihooaeg, mis toob suveks saarele tuhandeid külalisi ja mil saare asunike arv kasvab hoobilt kümnekordseks.

“Minu oma abikaasa nägi teda möödunud laupäeval metsas. Passisid ligi 80 meetri kauguselt tubli mitu minutit tõtt, ei kartnud ta midagi, tatsas lihtsalt lõpuks metsa,” jutustab Tuulberg. “Mehe jutu järgi oli ta suur kui kurat, vähemalt 200-kilone.”

Kõheduse tunne on seda põhjendatum, et Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on karu väga hea jooksja. Vedurimehed on rääkinud, et karu on jooksnud rongi ees kümme kilomeetrit 70 kilomeetrise tunnikiirusega. Peale selle ronib ta puu otsa nagu orav ning ujub vees kui hüljes.

Ruhnu kuulsal karul on siiski lootust eluga pääseda. Nimelt võetakse riikliku looduskaitsekeskuse peadirektori Jaanus Tuusti sõnul nüüd karu püüdmiseks kasutusele uus abivahend — ühe Hiiumaal elava soomlase kogenud karukoer, kes elu jooksul on aidanud peremehel nurka ajada paarkümmend mesikäppa.