Ruhnlased nõuavad riigilt transporti
Ruhnu ettevõtjad tegid avaliku pöördumise Eesti riigi poole, saates kirja peaministrile, majandus- ja regionaalministritele, riigikontrollile, õiguskantslerile, riigikogu maaelukomisjonile ja
Saare maavalitsusele, kuna ruhnlasi on tabanud makjanduslik katastroof.
“Ruhnu saarel elab aastaringselt 56 inimest. Sissetuleku saavad osad inimesed avaliku sektori töökohtadest, osad ettevõtlusest, osad mõlemast. Ettevõtlusest on valdav turism (seitse turismitalu, rendisaun) ja jaekaubandus (kaks kauplust). Põllumajandusega tegeleb kolm majapidamist, muud valdkonnad puuduvad või on väga väikese osakaaluga. Seega on turism ainuke arenev ettevõtlusvaldkond, millest saadav tulu on paljudele inimestele avaliku sektori töökohtade vähesuse tõttu ainukeseks sissetulekuks,” selgitasid Ruhnu ettevõtjad saare inimeste oluklorda.
Sellest aastast alates puudub Ruhnu saarel regulaarne suvine reisilaevaühendus mandri ja Saaremaaga. Ühendust peab 8-kohaline väikelennuk, mis teeb nädalas Pärnust kaks reisi ja Saaremaalt kaheksa reisi. Seega saab nädalas lennata 80 inimest, nende seas ka kohalikud elanikud, ametnikud ja suveruhnlased.
Varasematel aastatel tegi 93 reisijakohaga laev Aegna nädalas kolm reisi mandrile ja kaks Saaremaale, seega sai saart nädalas külastada 465 inimest.
“Praeguseks on selge, et 8-kohaline väikelennuk ei suuda mingil juhul suvekuudel saart teenindada, liikuma ei pääse kohalikud elanikud ja veel vähem saart külastada soovivad inimesed. Täiesti on välistatud turismigruppide pääs saarele: eraldi laeva tellida keegi ei jõua ja lennukisse lihtsalt ei mahu,” on ruhlased mures, et kõik turismigruppide poolt tehtud broneeringud on nüüdseks tühistatud.
Probleeme on ka kaubaveoga, kuna lennukiga tuues maksab riik igale kaubakilole peale 15 krooni, samas kui trümmi ja kraanaga varustatud reisilaev võttis peale 93 reisija peale ka tonnide viisi nii toidu-, ehitus- kui muud kaupa. Praegu jääb ka toidukaup tihti lennukist maha, samas kui mahuliste ehituskaupade jne toomiseks tuleb riigil ikkagi eraldi laev tellida. Lennukiga pole võimalik saarele tuua värve, kütust ja erimärgistusega kodukeemiatooteid. Tagastada pole võimalik pakendeid, sh taarakaste jne. “Lihtne arvutus näitab, et lennutransport tuleb reisijateveo osas reisilaevaliiklusest vähemalt kuus korda kallim, kaubavedude osas vähemalt 10-20 korda kallim,” kirjutavad ruhnlased.
30.juuni seisuga oli Ruhnu sadama kaudu liikunud 519 reisijat ja 120 alust. Aasta varem olid vastavad arvud 965 ja 209, veel kas aastat varem 1717 ja 196. Möödunud aastal mõjus väga negatiivselt reisijate arvule laevaliikluse üleviimine Pärnu sadamast Munalaidu, mis ei sobi ei reisijatele ega kaubaveole. Kahe aastaga on seega reisijate arv suveperioodi jooksul kahanenud üle 3000 inimese võrra.
Ruhnlastest ettevõtjate arvestuste kohaselt jätab iga inimene Ruhnu saarele 1000 krooni. “Kui arvestada kehvade majandusolude tõttu võimalikku reisijate arvu vähenemist 50 protsendi võrra, on jäänud kohalikel ettevõtjatel laevaliikluse puudumise tõttu saamata vähemalt 1,5 miljonit krooni. See on vähemalt 90 protsenti senisest ettevõtlustulust,” on ruhnlased mures, lisades, et sisuliselt on riik 93-kohalise reisilaeva asendamisega 8-kohalise väikelennukiga ettevõtjate töökohad likvideerinud ja ettevõtluskeskkonna hävitanud.
Ruhnlased nõuavad riigilt:
1.Viivitamatult alustada ja võimalikult kiiresti läbi viia riigihange reisilaevaliikluse taastamiseks.
2.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil võtta transpordiühenduse korraldamine Ruhnu saarega enda pädevusse.
3.Riigikontrollil selgitada, mis põhjusel kasutab riik laevatranspordi asemel 6 korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mittevastavat lennutransporti.
4.Regionaalministril tagada seaduste, sh ühistranspordiseaduse ja püsiasustusega väikesaarte seaduse täitmine riigi poolt.
