Rootsi valitsus ei pea Estonia huku uut uurimist vajalikuks

 (188)
Parvlaev Estonia
Reisiparvlaev Estonia Tallinna sadamasFoto: Urmas Dresen, Eesti Meremuuseum

Rootsi justiitsministeerium ei pea vajalikuks käivitada uut uurimist seoses 28. septembril 1994 aset leidnud reisiparvlaeva Estonia hukuga, mis nõudis 852 inimelu.

Rootsi justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles Delfile, et SSPA Sweden AB ja Hamburgische Schiffbau-Versuchsanstalt GmbH 5. mail 2008 esitletud uurimise kohaselt uppus Estonia üldjoontes nii, nagu seda kirjeldas rahvusvaheline õnnetuse uurimiskomisjon.

Eelmainitud ettevõtted tegid uurimiskomisjoniga võrreldes mitmes punktis sügavama analüüsi ja tuvastasid muu hulgas, et Estonia hukuga päädinud sündmuste ahel käivitus varem kui ametlikus raportis väidetud.

Estonia huku üldist stsenaariumi kahe ettevõtte tehtud uurimine siiski kahtluse alla ei sea ja kinnitab seega ametliku komisjoni jädeldusi. Seega pole Rootsi valitsuse hinnangul ka vajadust Estonia hukku rohkem uurida.

Delfi saatis Estonia huku uut uurimist puudutavad küsimused ka Soome valitsusele, kuid siiani sealt nendele veel vastust ei ole.

Eesti poliitikud on uue uurimise suhtes olnud valdavalt kõhkleval seisukohal ja vaid Reformierakonna juht Kaja Kallas on arvanud, et Estonia huku uus uurimine võiks jätkuvalt üleval olevate küsimuste tõttu mõistlik.

Kümne aasta eest, kui lõpetas töö toonase riigiprokuröri Margus Kurmi juhitud uurimiskomisjon, võttis Andrus Ansipi juhitud valitsus vastu otsuse laevahuku uut uurimist mitte käivitada.

Seotud lood:

Estline'ile kuulunud reisiparvlaev Estonia hukkus tormisel Läänemerel ööl vastu 28. septembrit 1994. Laevas olnud ligi tuhandest reisijast ja meeskonnaliikmest õnnestus eluga pääseda vaid 137 inimesel.

Ametliku uurimiskomisjoni hinnangul põhjustas Estonia põhjamineku vöörivisiiri lukkude purunemine lainete survel, mistõttu visiir kukkus eest, tõmbas selle käigus pärani vöörirambi ja vesi pääses autotekile.

Laeva ehitaja tellimusel koostatud raporti kohaselt oli Estonia aga tegemata jäetud hooldustööde tõttu juba ammu enne õnnetust väga halvas seisukorras ega poleks tohtinud seetõttu merele minna. Samuti puudus vöörirambi tagant avamerel sõitmiseks nõutav täiendav veekindel uks, mis takistaks õnnetuse korral vee pääsemist autotekile.

Laevahuku ümber ringleb ka kõikvõimalikke vandenõuteooriaid alates pommiplahvatusest laeva pardal kuni piirkonda tabanud veealuse maavärinani.