Roolis nutitelefoni näppinud juhtide õigustused: mu kabrioletis pole käed-vaba süsteemi; aga midagi pole ju juhtunud; miks kabanossi söömise eest trahvi ei saa?

 (89)
Maanteeameti koolitus nutisõltlastele
Maanteeameti koolitus nutisõltlastele Foto: Marianne Ubaleht

Politsei ja Maanteeameti koostöös toimuvad üle Eesti koolitused, kuhu saadetakse autojuhid, kes on tabatud roolist kõrvaliste tegevuste tegemisel. Juhtidele pakuti trahvi asemel alternatiivi: käia tunniajasel koolitusel.

Tegemist oli sõidukiroolis mobiiltelefoniga tegelenud juhtide koolitusega, mis on mõeldud nendele sõidukijuhtidele, kes autoroolis kõrvaliste tegevustega tegelemise eest olid trahvi asemel valmis tulema 60-minutilisele koolitusele. Koolitust piloteeriti kaks aastat tagasi Viljandis ja eelmisel aastal viis Maanteeamet sarnaseid koolitusi läbi juba nii Pärnus, Tartus, Võrus, Tapal kui ka Viljandis. "Valisime just need linnad, kuna nendes on olemas autokoolid, kus on olemas mobiilne pimeda sõidu simulaaotor, millel on võimalik turvalises keskkonnas praktiliselt kogeda, kuidas kõrvalised tegevused sõidukijuhi tähelepanu hajutavad," sõnas Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo Delfile.

Seotud lood:

Iseenesest on koolituse mõte lihtne: selgitada autojuhtidele, kuidas kõrvaliste tegevuste tegemine autoroolis väga kergesti saatuslikuks võib saada. Koolituse vältel oli läbivaks probleemiks kohale tulnud autojuhtide seas tõik, et ka näiteks kabanossi söömine võib olla ohtlik. Ja tegelikult ongi. Ent epideemiana levib kodumaiste autojuhtide seas kontrollimatu telefoni kasutamine. Seda siis kõnede vastuvõtmise ja tegemise või sotsiaalmeedias surfamise või hoopis sõnumineerimise näol. Roolis kõrvaline tegevus pole ainult telefoniga rääkimine, sinna hulka kuuluvad ka näiteks meikimine, söömine, filmide ja seriaalide vaatamine.

Demagooge jagus kooliklassi umbes täpselt kaks. Härrasmehed oma parimais aastais olid ilmselgelt häiritud sellest, et neid manitseti harjumustest loobuma. Suhtumine "aga minuga pole ju midagi juhtunud" oli meeste põhiliseks kaitseargumentideks. Maanteeameti esindaja tõi näiteks, et üks autojuht, kelle nad kinni pidasid, sõi roolis boršisuppi. Hot-dogide ja burgerite manustamine on ametnike arvates siiski paslikum tanklas kohapeal või parklas seistes.

Nõndaks kõlas täismehe suust tulnud ettepanek, et ehk peaks hoopis tanklaid söögi müümise eest vastutusele võtma, pigem koomilisena. Teine meesterahvas pööras tähelepanu ka võimalusele, kui kena naisterahvas tänaval lühikeses seelikus möödub, häirib seegi autojuhi tähelepanu ning pani ette, et sedasorti riietusegi võiks sarnaselt telefonikasutamisele ära keelata.

Pärnusse kohale tulnud seltskonnale oli maanteeameti ja politsei esindajatel küllaltki raske mõtteid edasi anda, sest demagoogiat ja oma käitumise õigustamist jagus kogu poole tunni vältel, mil loengu teoreetiline osa kestis. Üldiselt jäi kahe demagoogi läbivaks ettepanekuks lubada telefoni kõrva ääres hoidmine ja selle vahendusel kellegagi rääkimine nii linnaliikluses kui ka maanteel. Arusaadavatel põhjustel võimuesindajad selle ettepanekuga ei nõustunud.

Ühel autojuhil oli telefoniga rääkimise põhjuseks tõik, et tema autol pole käed-vabad süsteemi, tegemist oli ka kabrioletiga, mistõttu ta ei kuuleks tuulevihina tõttu teisel pool toru oleva inimese juttu. Politseiniku seisukoht oli lihtne: siis tuleb auto kinni pidada ja rääkida seisvas autos, selmet ringivurades kõnedega tegeleda.

Ent mitte kõik autojuhid polnud olukorra osas niivõrd sõjakalt meelestatud. Leidus neidki, kes oma viga tunnistasid ja olid pigem tänulikud, et trahvi asemel praktilist ja teoreetilist osa korrata said. Ühel sõidukijuhil oli see ka juba korduv rikkumine, korra oli ta telefonis rääkimise tõttu eelsõitvale autole tagant sisse sõitnud. Nüüd lubas ta enda käitumist korrigeerida.

Politsei ja maanteeameti esindajad tõid näiteks ka selle, et paljud õnnetused, mis juhtuvad kõrvaliste tegevuste tõttu, nende kõrvu ja dokumentidesse enamasti ei jõuagi. Autojuhid ei tunnista seda lihtsat üles, et roolis telefoni näperdasid.

Koolitusel osaleja peaks selle lõppedes olema teadlik enda rikkumise tõsidusest, ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Koolituse vältel peaks autojuht välja pakkuma lahendusi autoroolis kõrvalistest tegevustest hoidumiseks ning analüüsima enda ja kaaskoolitatavate kogemust simulaatoril sõites.

Pimedasõidusimulaatoril olid pea kõik autojuhid väga hädas kõrvaliste tegevuste simuleerimisega. Autokooli õpetajad helistasid juhtidele sõidusimuleerimise vältel, palusid neil saata erineva sisuga sõnumeid erinevatele telefoninumbritele. Pea kõik olid ühel või teisel moel tegevuse ja juhtimise koostegemisega puntras.