Riigikohus leidis hiljuti tehtud otsuses, et rahatrahv ja juhtimisõiguse peatamine on erinevalt varasemast praktikast kaks iseseisvat karistust.

Juriidiliselt käsitleti juhtimisõiguse peatamist seni haldustõkendina, mis juriidiliselt ei ole karistus. Riigikohtu hinnangul tuleb aga juhtimisõiguse peatamist käsitleda karistusena ning seega ei tohi enam määrata rahatrahve koos juhtimisõiguse peatamisega. Eelmisel aastal tehti seda ligi 12 000 korral.

Justiitsministeerium on seisukohal, et riigikohtu lahendist tulenevalt tuleb liiklusseadust analüüsida ning vajadusel vastavat regulatsiooni muuta.

Ministeeriumi pressiesindaja ütles kolmapäeval BNS-ile, et kuna liiklusega seonduv kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, saab seadust ümber teha ainult koostöös ministeeriumi ja riigikoguga.

Valitsuse algatatud kunagises seaduseelnõus ei olnud ette nähtud juhtimisõiguse peatamise võimalust, see lisati riigikogus menetlemisel.

Juhtimisõiguse peatamise eesmärk on takistada joobes, sündmuskohalt põgenevaid ning korduvalt kiirust ületavaid juhte kohe autorooli tagasi istumast, et teisi liiklejaid mitte ohtu seada. Juhtimisõiguse peatamise näol ei olnud tegu mitte lisakaristuse, vaid tõkendiga, selgitas justiitsministeerium.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Hellat Rumvolt ütles kolmapäeval BNS-ile, et ministeerium toetas juhtide veapunktisüsteemi sisseviimist, kuid riigikogus ei läinud see läbi.

Rumvolt nentis, et juhtide karistuspoliitika vajaks tõepoolest üle vaatamist, kuid kindlaid plaane veel ei ole. “Rahatrahv ei mõju kõigile ühtmoodi, mõnele rikkurile pole 18 000 maksta mingi probleem, kuid tavalisele inimesele on see ränk löök,” sõnas Rumvolt.

Rumvolt tõdes, et riik peab suutma kehtestatud mõjutusvahenditega jultunud liiklushuligaane ohjeldada, kuid lihtsat lahendust ei ole.

Eesti Päevaleht on kirjutanud, et kohtusse viis asja Raivo Kuber (43), kes põhjustas möödunud aasta alguses purjus peaga sõidukit juhtides avarii ning põgenes sündmuskohalt. Lääne-Viru politseiprefektuuri otsusega karistati Kuberit 12 000 krooni suuruse rahatrahviga ning Rakvere autoregistrikeskus peatas juhtimisõiguse kuueks kuuks.

Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi karistada sama teo eest kaks korda ehk siis nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse peatamisega.

Riigikohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine peab toimuma hea halduse tava kohaselt. Ka peab isikul olema võimalus esitada oma argumendid, kuigi liiklusseadusest see kohustus otseselt ei tulene.

Linnakohtu esimees Helve Särgava ütles veebruari lõpus Eesti Päevalehe, et riigikohtu lahend võib suurendada kaebuste esitamist kohtusse. Ta lisas, et õigusriigis ei ole see kindlasti taunitav, kui inimesed oma õiguste eest seisavad.