Justiitsministeerium nendib eelnõu seletuskirjas, et 1998. aasta lõpus sätestatud kord ei ole purjuspäi sõitmist vähendanud.

Seadusemuudatusega tahab ministeerium sätestada purjuspäi autojuhtimise haldusõigusrikkumisena.

“Kriminaalkaristuse kaotamine ja selle asendamine halduskorras mõistetava rahatrahvi või kuni 30-päevase arestiga või juhiloa äravõtmisega ühest kuni kolme aastani ei tähenda seda, et riigi suhtumine autoga purjuspäi sõitmisse muutuks leebemaks,” seisab seletuskirjas, millele on alla kirjutanud minister Märt Rask ja kantsler Priidu Pärna.

Muudatuse eesmärk on eelnõu koostajate sõnul võimalikult kiiresti, vältimatult ja reaalselt anda hinnang õigusvastasele käitumisele.

“Senist praktikat, mille kohaselt teist korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatakse peamiselt tingimisi, ei saa õigeks pidada ja on näha, et selline karistus ei ole joobes juhtide suhtes piisav mõjutusvahend,” leiab ministeerium.

Haldusõigusrikkumise seadustiku järgi on juhi teistkordsel purjuspäi vahelejäämisel võimalik teda karistada kuni 18.000 krooniga. Peale selle on süüdlaselt võimalik lisakaristusena võtta kuni kolmeks aastaks juhtimisõigus. Lisakaristuse määramine on kohtu otsustada.

Juhul, kui purjus juht põhjustab kellelegi raske kehavigastuse või kannatanu surma, jääb kehtima kriminaalkaristus. Kui hukkunuid on kaks või enam, võib kohus panna roolijoodiku kuni 12 aastaks vangi.

Möödunud aastal karistati teist korda alkoholi pruukinult autoroolis vahele jäänud inimesi enam kui 1000 korral: 526 juhul karistati neid rahatrahviga, 501 korral määrati tingimisi vabadusekaotus.