Rongaisad keelduvad oma lapsi toetamast

Üle 10 000 ema ootab tulutult oma endistelt elukaaslastelt ühise lapse kasvatamiseks alimente, nende olukorra leevendamiseks plaanib riik spetsiaalset alimendifondi ja tahab tõsta elatusraha alammäära 1000 kroonini.

Justiitsministeeriumis üksikemade probleemidega tegeleva komisjoni liige, riigikogulane ja Res Publica liige Reet Roos kinnitas Eesti Päevalehele, et alimentide miinimummäär tõuseb poole alampalgani, umbes 1000 kroonini. “Avalik saladus on aga, et kohtutäiturite käes on üle 10 000 juhtumi, kus isad ei täida oma elatisrahakohustust,” nentis Roos.

Kohtu kaudu on alimentide nõudmine keeruline, põhimõtteliselt maksmisest hoiduvad vanemad on valmis selleks ümbrikupalga eest töötama.

Läinud aasta lõpus mõistis Tallinna linnakohus õigeks mehe, keda süüdistati alimentide maksmisest kõrvalehoidmises. Mees sai õiguse, sest kohtus ei suudetud tõestada, et ta hoidub meelega tööle minemast. Ema nõudis protsessil oma kahe alaealise poja toetuseks iga kuu kokku 2000 krooni.

Niisuguste olukordade lahendamiseks on Res Publica valitsemisteesides aastani 2007 kirjas üksikemadele alimendifondi loomine.

“Enne kui alustada alimentide fondi loomisega, peame lahendama selle absurdse olukorra,” teatas Roos. “Kohtutäiturid, maksuametnikud ja vajadusel ka politsei tuleb omavahel koostööle panna. Süsteem peab olema selline, et ühe vanema eluolu järgi ei pea teine luurel käima.”

Alimendifondist on tulevikus lootust raha saada näiteks neil naistel, kelle eksmees on sõitnud välismaale ning lapse kasvatamiseks temalt tuge leida eriti ei saa.

“Alimentide fondi loomine saab olla järgmine samm, enne peame lahendama praeguse olukorra,” märkis Roos. “Muidu võib tekkida olukord, et ka hetkel elatisraha maksvad vanemad jäävad lootma alimentide fondile ja ühiskonna kiivas suhtumine süveneb. Ausad maksumaksjad ei pea kinni maksma rongaisade vastutustundetust,” lausus Roos.

Roosi sõnul on kõrvalehoidmise skeem lihtne. “Juba enne lahutust pakutakse oma tööandjale skeemi, et nüüdsest ollakse nõus ümbrikupalgaga, peaasi, et laps ei saaks tema palgast ette nähtud elatisraha. Ettevõtja aga hoiab kokku maksude pealt ja nii kokkulepe sünnibki. Seega ametlik sissetulek mehel puudub ja nii nad lihtsalt ei maksagi alimente,” kirjeldas Roos.

Kui abikaasal ametlikku sissetulekut ei ole, kirjutab kohtutäitur emale tõendi, et laps ei saa elatusraha. Selle alusel saab ema suuremat sotsiaaltoetust.

“Mis esiteks ei ole kaugeltki piisav, aga teisalt on lausa ülekohtune, sest just sedasi maksavad kõik maksumaksjad kinni rongaisade vastutustundetuse,” nentis Roos.