Rõivase sõnul on omastehooldajatele teenuste osutamine eraldi teema, sest nende enda töövõime ei ole langenud. "Me teame, et lõviosa neist on kas psüühikahäiretega, luu- ja liigesehaigustega või ka puudega," ütles Rõivas infotunnis.

Tsahkna viitas oma küsimustes asjaolule, et töövõimereform on tekitanud palju küsimusi ja suurt vastuseisu puuetega inimeste poolt.

Rõivas nentis, et töövõimetoetuse seaduse eelnõuga peab veel tööd tegema ning seda ei pea kavandatavatel täiendavatel istungitel enne suve ilmtingimata vastu võtma.

"Sellist eesmärki ei ole mina kunagi seadnud. Sügisel jõuame sellesse faasi, et see eelnõu on ka vastuvõtmiseks küps," lisas Rõivas.

Peaministri sõnul võiks parlament teha tööd selle nimel, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu saaks veel paremaks.

Tsahkna küsis, mis on peaministri sõnum omastehooldajatele, kellele tuleb juurde kohustusi seoses nende hooldatavate hindamisega töövõimesüsteemis.

Peaministri sõnul töövõimereform annab võimalused inimestele, kellele me täna neid võimalusi ei paku. Tema hinnangul puudutab töövõimereform ligikaudu 65 000 inimest, kes on osalise või puuduva töövõimega ja ei tööta.

"Puuduva või osalise töövõimega inimesi on kokku 100 000, kolmandik neist töötab, kaks kolmandikku ei tööta. Ja sellest kahest kolmandikust ehk umbes 65 000 inimesest omakorda ligikaudu kaks kolmandikku ehk üle 40 000 inimese, peaaegu Pärnu linna jagu inimesi, soovib ise tööd teha. Ja selleks, et nendele inimestele teenuseid, lahendusi, tervise parandamise võimalusi pakkuda, ongi töövõimereform ellu kutsutud," ütles Rõivas.

Peaminister märkis, et lisaks töövõimetoetuse seaduse eelnõule on Riigikokku enne suve tulemas sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mis adresseerib teenuseid, rehabilitatsiooni ja abivahendeid puuetega inimestele.