Nimelt tahtis Stalnuhhin peaministrilt teada, miks ei ole Porošenko Ukrainas siiani välja kuulutatud sõjaseisukorda ning kui seda pole tehtud, siis pole ka sõda.

"Tavaliselt on põhiseadustes kirjas, kes kuulutab välja sõja ehk sõjaolukorra. Sõda eeldab agressorit. Kui sõjalist olukorda välja ei kuulutata, siis tähendab, ei ole ka sõda, kui ei ole sõda, siis ei ole agressorit. Miks teie arvates president Porošenko ei kuuluta välja sõda või sõjaolukorda, kui teie väitel käib sõda, on olemas agressor ja edasi kõik see retoorika, mida me põhiliselt kuuleme?" küsis Stalnuhhin.

Rõivas vastas selle peale, et Stalnuhhini retoorika sarnaneb selles küsimuses ühe meie naaberriigi presidendi retoorikaga, kelle sarnasel teemal sõnavõttu oli mul võimalik kuulata Milanos hiljutisel Euroopa Liidu ja Aasia tippkohtumisel.

"Vladimir Putin ütleb ka, et Ukrainas on kodusõda või umbes midagi sarnast ja et Krimmis toimusid legitiimsed valimised ja tegemist on rahva vaba tahte avaldusega. Mina jääksin nendes küsimustes eriarvamusele," sõnas Rõivas.

"Mitmed EL-i liikmesriigid ka Milanos ühemõtteliselt ütlesid minuga sarnaselt välja selle, et Krimmis ei ole toimunud legitiimset rahva enesemääramisõiguse teostamist, nii nagu demokraatlikes riikides seda ette kujutatatakse. Sellele on mul praegu väga vähe lisada. Ma küll ei kujuta ette, kuidas on võimalik mitte agressiooniks nimetada seda, kui võõrriigi väed on teise riigi territooriumil, kui reaalselt toimub sõjaline konflikt. Milleks seda siis nimetada? Mõtleks selle peale ühiselt," lisas Rõivas.