Rõivas toonitas, et kuna sõda Süürias ja ebastabiilsus kogu regioonis on viinud ulatusliku humanitaarkriisini Liibanonis, on regionaalse stabiilsuse ja majandusliku arengu tagamine riigis kriitilise tähtsusega ka Euroopa Liidu migratsioonipoliitika seisukohast.

“Olukorras, kus Eestist üle nelja korra väiksema territooriumiga Liibanonis on põgenikke rohkem kui Eestis elanikke ja regioonis on puudustkannatavaid lapsi rohkem kui Soomes elanikke, on Eesti rahuvalvajate panus Liibanoni kaitsesse üks oluline osa humanitaar- ja põgenikekriisini viinud probleemidega rohujuure tasandil tegelemisest,” ütles Rõivas.

“Aidates lahendada kriisi siin kohapeal, aitame vähendada põgenikekriisi ja sellest tulenevat rändesurvet Euroopale,” rõhutas Rõivas.

Eesti toetab Liibanoni lisaks rahuvalvele ka humanitaarabi korras. Alates Süüria sõja puhkemisest on Eesti toetanud erinevaid humanitaarabiorganisatsioone 1,6 miljoni euro ulatuses.

Peaminister Rõivas avaldas lootust, et vaatamata keerulisele julgeolekuolukorrale ja siseriiklikule ebastabiilsusele jätkab Liibanon paljude lääneriikide abiga arenemist isemajandava ning atraktiivsema regionaalse keskuse suunas. Selline areng oleks otseselt ka Eesti huvides.

Rõivas ja Sipilä avaldasid toetust Liibanoni valitsusele ja peaministrile, kes äärmiselt keerulises poliitilises ja julgeolekuolukorras üritavad Liibanonis stabiilsust hoida ja julgeolekuolukorda parandada.