Rõivas kinnitas, et institutsioonid – Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) – pakkusid möödunud nädalal peetud läbirääkimistel Kreekale välja rea reforme, mida riik peaks tegema, et tekkinud majandusolukorrast välja tulla, kuid Kreeka valitsus lükkas need tagasi, tehes vastuettepanekuid, mis polnud olukorra lahendamiseks piisavad.

„Kreekalt ei nõutud midagi ebamõistlikku – näiteks sooviti käibemaksuerisuste vähendamist, muuhulgas oleks see puudutanud turismi käibemaksu, et see oleks 23% nagu nende üldine käibemaksumäär, kuid kreeklased tahtsid 13%,“ tõi peaminister Taavi Rõivas näiteks ja lisas, et kreeklased polnud nõus loobuma ka meile uskumatuna tunduvast saartel kehtivast 30% soodsamast maksurežiimist, samuti oleks reaalsusega kohakuti sättimist vajanud riigi pensionisüsteem.

„Iga mõistlik valitsus kaaluks neid samme ka ilma välise surveta, kui on teada, et laenumakse tähtajani on jäänud loetud päevad ja ei tea veel, kas selle raha saab kokku või ei, nii et Kreeka valitsus on sellega käitunud täiesti vastutustundetult nii oma riigi ja rahva kui ka võlausaldajate suhtes,“ leidis Rõivas ja lisas samas, et juhul, kui Kreekal tekib tänavu raskusi oma võlakohustuste täitmisega, ei pruugi see Eestit veel mõjutada, kuna muuhulgas Eesti garanteeritud EFSF-i laenu tagastamise tähtajani aastal 2022 on veel aega ning selle ajaga võib Kreeka valitsus vahetuda ja sealne olukord paraneda.

Võimalust, et Kreeka eurotsoonist lahkub, ei pidanud Rõivas eriti realistlikuks, sest see ei päästaks riiki võla tagasimaksmisest ning kohaliku valuuta väärtus devalveeruks väga kiiresti.