"Eesti on siiani võtnud oma julgeolekut tõsiselt. Oleme täna rohkem kaitstud kui iial varem, sest meil on liitlaste kohalolu, mis lähitulevikus suureneb. Eestis on Hispaania õhuvägi hävitajatega, Hollandi jalaväelased lahingumasinatega, USA maaväe üksused raskerelvastusega. Alates eilsest on NATOl 48-72 tunnises valmisolekus kiirreageerimisüksus ning käesoleva aasta jooksul luuakse Eestisse NATO staap, mis tagab, et liitlaste ja NATO jõud tegutsevad ühtselt, kuid ka toetavad kollektiivset tegutsemist," kommenteeris Rõivas.

"On selge, et valitsus peab Eesti julgeoleku kindlustamist jätkama. Vaid julgeolekusse investeerides ja liitlaste kohaloleku suurendamisega saame potentsiaalset agressorit heidutada. Kui võtame iseenda julgeolekut piisavalt tõsiselt, ei ohusta meid ka välisvaenlane," lisas Rõivas.

"Hübriidsõda ei ole mingi uus ega üllatav sõjapidamisviis – ei maailmas, Eestis ega ka Venemaal. Eesti on sellega arvestanud ning planeerinud oma riigikaitset läbimõeldult, tugevdades nii iseseisvat kaitsevõimet kui liitlassuhteid ükskõik millise agressiooni vastu," kinnitas peaminister.

"Anders Fogh Rasmussen ütles selles intervjuus kindlalt ja selgelt, et Putin teab, et kui ta ületab punase joone ja ründab NATO liitlast, siis ta kaotab. Pole kahtlust, et artikkel 5 rakendub, kui üks liitlastest satub agressori rünnaku alla. Seda ka niinimetatud roheliste mehikeste puhul. Ükskõik, mis värvi need mehikesed on ja ükskõik, kas nad tegutsevad Narvas või Manhattanil – kui tegemist on agressiooniga, siis rakendub NATO kollektiivkaitse," lisas Rõivas.

Ta nõustus Anders Fogh Rasmusseniga, et liitlased peavad rohkem investeerima enda kaitsevõime arendamisse ning selle tarbeks suurendama kaitsekulusid. Eesti on selles küsimuses teistele liitlastele eeskujuks.