Rõivas Hollande’ile: Mistralide müüki Venemaale leevendaks Prantsusmaa kohalolek Eestis
Peaminister ütles Prantsusmaa presidendile, et helikopterikandjate müük Venemaale muudab julgeolekukeskkonda Läänemerel.
Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna ennelõunal Pariisis Prantsusmaa riigipea Francois Hollande’iga. Ametliku kokkusaamise peateemaks kujunes Ukraina kriisi tõttu muutunud julgeolekuolukord.
Rõivas ütles kohtumise järel Eesti Päevalehele ja Delfile, et jutuajamisel Hollande’iga peatus ta eraldi ka kahe Prantsusmaal ehitatava Mistral-tüüpi helikopterikandja Venemaale tarnimise teemal.
„Ütlesin selgelt, et meie jaoks on murettekitav selle relvatehinguga edasiliikumine. See muudab julgeolekuolukorda Läänemere ääres,“ kinnitas Rõivas.
Ta pani Hollande’ile südamele, et samamoodi kui Eesti mõistab tõsiasja laevade müügi lepingu sõlmimisest juba mõnda aega tagasi, peaks Prantsumaa mõistma ka Eesti julgeolekumuret.
„Ütlesin Hollande’ile, et tekkivat olukorda aitaks neutraliseerida Prantsusmaa kohalolek [Eestis ja Balti riikides],“ lisas Rõivas. „Olen täiesti kindel, et need sõnumid jõudsid kohale.“
Samas rõhutas peaminister, et Prantsusmaa on olnud üks aktiivsemaid panustajaid Balti riikide õhuturbe tagamisel. „President Hollande kinnitas mulle, et Prantsusmaa on jätkuvalt valmis Balti riikide julgeolekusse panustama,“ märkis Rõivas.
NATO riigid koostavad praegu Ukrainas toimuvast tõukudes plaani, kuidas peaks allianss Ida-Euroopas tekkinud julgeolekumuredele vastama. Otsused langetatakse septembris Suurbritannias toimuval NATO tippkohtumisel, mis Rõivase sõnul samuti Hollande’iga jutuks tuli.
Küsimuse peale, kuidas suhtus Hollande Eesti ja teiste Balti riikide ning Poola selgesse soovi saada oma territooriumitele alalised NATO väed, vastas Rõivas järgmiselt: „Lahendused on tippkohtumise eel välja töötamisel ja ma olen kindel, et kui otsused langetatakse, annab ka Prantsusmaa nende täitmiseks oma osa.“.
Peaministri sõnul arutati lisaks ka küsimust täiendavate Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamise võimalusi Venemaa vastu. EL-i liidrid andsid juuni lõpus toimunud ülemkogul Venemaale 72-tunnise tähtaja mõjutamaks separatiste oma relvade mahapanekuks. Paraku seda ei juhtunud.
Rõivas nentis, et järgmise nädala uue Ülemkoguni on veel natuke aega ja olukord võib veel muutuda. „Kui aga eelmisel korral kehtestatud tingimusi pole ka selleks ajaks täidetud ei näe ma võimalust vältida Ülemkogul arutelu täiendavate sanktsioonide üle,“ ütles peaminister.
EL pole siiani kehtestanud Venemaa suhtes nn kolmanda astme ehk laiaulatuslikke majandussanktsioone, millega Venemaad on korduvalt ähvardatud. „Ütlesin ka kohtumisel Hollande’iga, et majandussanktsioonidel oleks eeldatavasti tuntav mõju ka Eestile. Aga me mõistame, nende vajalikkust, kui enam teisiti ei saa.“
