Rõivas: Euroopa Liidu positsioon lahkumiskõnelustel ei tohi olla kantud ärategemise vaimust

 (62)

Täna erandkorras Ühendkuningriigi referendumi tulemust arutanud valitsus leppis kokku Eesti seisukoha, et Euroopa Liit peab lahkumisläbirääkimistel tegutsema kooskõlastatult ning need ei tohi toimuda brittidele kättemaksmise vaimus, teatas valitsus.

„Kahtlemata oli referendumi tulemus halb ja ootamatu uudis nii Euroopa Liidule kui ka ligi poolele Ühendkuningriigist. Nüüd on aeg šokist ja emotsioonidest üle saada, sest kuum pea ei ole parim kompass,“ lausus peaminister Taavi Rõivas. „Eesti valitsuse seisukoht, millega ma homme Brüsselisse lähen, on järgmine – Euroopa Liit vajab ühtsust. Samuti tuleb brittidele anda aega ning Euroopa Liidu positsioon lahkumiskõnelustel ei tohi olla kantud ärategemise vaimust.“

Peaminister kutsus erakorralise istungi kokku selleks, et kinnitada Eesti seisukohad homme algavaks Euroopa Liidu Ülemkoguks, kus kogunevad kõikide liikmesriikide valitsusjuhid.

Edasised sammud seoses lahkumisläbirääkimistega peavad Eesti valitsuse hinnangul toimuma liigsete viivitusteta, kuid ka liigse ajasurveta. Kindlasti ei saa läbirääkimisi alustada aga enne, kui britid ei ole esitanud Euroopa Ülemkogule väljaastumise teadet.


„Meie tänased otsused peavad olema tehtud selliselt, et koostöö brittidega oleks võimalik ka tulevikus. Ühendkuningriik on jääb ka tulevikus Eesti jaoks oluliseks partneriks ja liitlaseks, seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka julgeoleku kontekstis,“ ütles Taavi Rõivas. „Tahan siinkohal rõhutada, et Euroopa Liidu liikmelisus ja meie koostöö NATO-s tuleb hoida kategooriliselt lahus. Brittide otsus ei mõjuta meie tugevaid liitlassuhteid. Suurbritannia on ja jääb NATO üheks võtmetegijaks.“

Seotud lood:

Rõivas ütles täna peale valitsuse istungit toimunud pressikonverentsil, et Briti referendumi tulemus tekitab Suurbritannias elavates eestlastes selgelt ärevust ja enamik neist oleks oodanud teistsugust tulemust, aga kohe ei juhtu midagi, sest Suurbritannia jääb veel mitmeks aastaks ELi liikmeks ja sel ajal ei juhtu midagi. Rõivas lubas Suurbritannias elavate eestlaste teemal näppu peal hoida.

Suurbritannia praegune peaminister David Cameron teatas peale referendumil tulnud lahkumisotsusest, et astub ametist tagasi. Tema kõige tõenäolisemaks järeltulijaks peetakse lahkumiskampaania ühte juht Boris Johnsoni. Täna kirjutas Johnson Telegraphis avaldatud artiklis, et brittidele jääb peale EList lahkumist õigus minna Euroopa Liitu elama, töötama, reisima, õppima, kodu ostma ja uut elu alustama. Samas kinnitas ta, et Briti valitsus võtab immigratsioonipoliitika oma kontrolli alla. Euroopa Liidust lahkumise kampaania ajal oli lahkumise pooldajate üks populaarsemaid seisukohti lubadus järsult kärpida Euroopa Liidu riikidest tulevat immigratsiooni. Nimelt on Suurbritanniasse kolinud sadu tuhandeid Ida-Euroopa päritolu inimesi.

Kas Eesti valitsus on nõus Johnsoni seisukohaga, et brittide liikumisvabadus Euroopas ei vähene, aga idaeurooplastele pannakse Suurbritannia uksed kinni? Rõivas alustas, et kõigepealt pole ikka kindel, kas Johnson ikka saab peaministriks. Ta lisas, et üldiselt on kõik kokkulepped kahepoolsed ja brittidel ei tasu liigselt oodata, et EList lahkudes saavad nad kuidagi paremad tingimused kui sees olles. Samas ta lisas kohe, et Eesti huvides on tihedad suhtes Suurbritanniaga.

Samuti arutas valitsus tänasel istungil Eesti Euroopa Liidu eesistumise võimalikku toomist poole aasta võrra varasemaks või perioodi pikendamist. Lähtuvalt sellest, et Ühendkuningriigid on praegu kehtiva rotatsiooni järgi eesistujamaa alates 2017. aasta juulist ning Eesti kohe seejärel 2018. aasta jaanuarist. „Loomulikult ei saa homme Brüsselis selgeks, kes ja millal täpselt brittide rolli täitma asub, kuid meie hoiak on paindlik – Eesti on valmis erinevateks stsenaariumiteks,“ ütles Taavi Rõivas.