Kuhu täna jõuti? Olen lugenud, et Kreeka esitas paketi, mis kreeditoridele justkui sobib.

Tulime siia ootustega, et Kreeka annaks kinnituse, et nad on pühendunud eesmärkidele, milles on kokku lepitud. Sealhulgas peamiselt tasakaalueesmärgid aastatel 2016 ja 2017. Selle kinnituse me saime. Tahtsime teada ka konkreetseid samme, mida nad ise välja pakuvad, kuidas sinna jõuda. Nende osas ma oleks mõõdukalt optimistlik, need on liiga värsked, et kindlalt öelda, kui suur nende mõju on. Kõik möönsid, et tegu on õiges suunas ettepanekutega, mida institutsioonid ise on ka oodanud. Ses mõttes teatud lootus on, et on võimalik õiges suunas liikuda, aga kõik on veel ettevaatlikud ja soovivad kinnitust, et numbrid klapivad.

Mõõdukalt optimistlik ja lootusrikas on Euroopa olnud Kreeka suunal juba aastaid. Kaua me jaksame mõõdukalt optimistlikud olla?

Iseenesest veel pool aastat tagasi eelmise valitsuse lõpus oligi põhjust olla optimistlik, Kreeka tegigi edusamme. Optimism vähenes oluliselt uue valitsuse tulemisega. Kreeka rahval on loomulikult õigus valida ükskõik millist poliitilist prgrammi esindav valitsus, küll aga ei saa ignoreerida fakti, et ka kõige demokraatlikumatel valimistel ei ole võimalik end kohustustest vabaks valida. See oli võib-olla valearvestus, mis on olnud viimastel kuudel murettekitav. Nüüd see valitsus ikkagi, ma loodan, et on mõistmas, et ei ole alternatiivi kulusid kokku tõmbavale ja struktuurseid reforme ellu viivale poliitikale.

Oma näo säilitamiseks peaksid nad ikkagi saama mingit leevendust ka kreeditoride poolt. Mis järeleandmisi EL veel teeb, et Kreeka oleks nõus edasi minema sellega, mille nad on välja pakkunud?

Näo säilitamise hind võib olla väga kõrge. Kui see tähendab makseraskustes riiki, siis nägu ei säili kuigi pikaks ajaks. Seepärast otsitakse konstruktiivset lahendust, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Institutsioonid on valmis ära kuulama ja teatud määral aktsepteerima riigi enda soove, kuidas täpselt kokku hoida ja mida teha. See ei ole nii, et tulevad kolm institutsiooni ja ütlevad, et peate käibemaksu nii palju tõstma, see on ikka riigi enda valik.

Euroopa Liit siis enam kuskil milleski järele ei anna? Kreeka võib pakkuda variante, need kas sobivad või mitte, aga siit maalt enam mingit allatulekut EL-i poolt ei ole?

No natuke keeruline seda nii hinnata. Seda julgen küll öelda, et ei ole valmisolekut EL-i riikides rääkida täiendavatest maksetest väljapool kaht olemasolevat programmi. Kõigil on see tunnetus, et Kreeka peab ise tegema kodutöö ära ja näitama, et nad on usaldusväärsed ja pingutavad. Ütleme nii, et järeleandmistel on ikka väga selged piirid ees.

Kui palju peaks murettundma nende garantiide pärast, mis Eesti on Kreekale andnud?

On ju kõikide osapoolte huvides, et Kreeka ei muutuks maksejõuetuks. Kõik lahendused, millega tegeleme, töötavad selles suunas, siis ei pea muretsema nende garantiide pärast. Eesti seisukoht on see, et me ei toeta lahendusi, mis nõuaks kuidagi meie maksumaksja poolset panust.

Reformid ja muudatused Kreekas võtavad omajagu aega, aga osa laenu on Kreekal vaja tagasi maksta juba kaheksa päeva pärast. Kuidas nad seda teevad?

Millest praegu räägiti, on see, et võetaks vastu seadused ja siduvad otsused enne neid kuupäevi. Meil on praegu teine pakett, kust on veel võimalik teatud väljamakseid teha. Enne, kui saaksime otsustada oma riikide parlamentides, et oleme nõus kas tähtaegasid pikendama või mingeid väljamakseid tegema, oleks loogiline, et näeksime Kreekalt tugevamat pühendumust.