Rõivas: britid ei hääletanud end välja Euroopast, vaid Euroopa Liidust
Lõppenud Euroopa Ülemkogu töö-õhtusöögi järel ütles Eesti peaminister Taavi Rõivas, et briti peaministrit David Cameroni keegi kiusama ei hakanud, pigem näidati üles mõistmist.
„Arutelu oli tõsises ja kurvas õhkkonnas, kindlasti üks emotsionaalsemaid ülemkogusid, kus olen osalenud,“ tõdes ta. „Ei olnud karjatusi, et minge siis ära. See oleks ka täiesti kohatu. Ülemkogu laua taga oldi asjalikud, mõeldi, mis saab edasi ja kuida seda saavutada, oli ka palju mõistmist. Kõik saavad aru, et Suurbritannia on ülioluline riik Euroopas, ülioluline ka julgeoleku mõttes.“
Tema hinnangul ei pruugi Eestis olla lihtne mõista kaalutlusi, mis on ühel suurriigil. „Eestis oleme näinud valusalt, mida tähendab, kui jääme Euroopas üksi. Meie siseturg on 1,3 miljonit inimest, sellega on palju keerulisem jõukaks saada, kui siseturg on 500 miljonit nagu EL-is,“ sõnas ta. „Need on meie jaoks nii enesest mõistetavad asjad, et me võibolla ei mõistagi kõiki argumente, mis tekivad suurriikidel, mille ajalugu ja riskitunnetus on teistsugune.“
Kui EL-ist lahkumise ettevalmistamise osas tahetakse anda brittidele aega, siis Eesti mure on seotud läheneva eesistumisega. Kui Suurbritannia oma nn vahetust ei tee, võib Eesti ees seista ülesanne teha oma vahetus varem kui planitud.
„Eesistumise osas andsin selgelt mõista, et kui nad peaksid otsustama mitte seda teha, siis mida rutem me seda teada saame, seda parem,“ ütles Rõivas. „Sellega on seotud väga palju detaile, väga palju inimesi, väga palju nüansse, millega peab tegelema.“
Euroopa liidrid näivad lootvat, et äkki on siiski olemas võimalus lõpliku Brexiti vältimiseks. Näiteks erakorraliste valimistega. Samas kuigi referendum ei ole valitsusele siduv, on sellest siiski raske mööda vaadata.
„Referendumi tulemust ei saa tõlgendada, et nüüd on kõik. Suurbritannia ei ole ennast välja hääletanud Euroopast. Nad on soovinud, et suhe Euroopaga oleks teistsugune,“ sõnas peaminister. „Euroopa huvi ei oleks öelda nüüd, et lõpetame päevapealt kogu suhtluse. EL-i huvides on, et see suhe jätkuks, mitte samasugusena, aga et see jätkuks. Loomulikult ei saa nad olla otsuste tegemise juures, aga me ei peaks neid välistama osana vabakaubanduses või osana inimeste vabast liikumisest.“
