Rõivase sõnul on energiasõltuvuse vähendamine Eesti valitsuse prioriteet ja kahe riigi koostöös on suurepärane võimalus muuta viisi, kuidas meie gaasiturud toimivad. Eesti valitsus peab seejuures kõige olulisemaks Soome-Eesti gaasivõrke ühendava gaasitoru Balticconnector valmimist.

"See ei ole ainult julgeoleku küsimus, see on küsimus ka rohkematest valikutest ja varustuskindlusest ning parematest hindadest tarbijatele," sõnas Rõivas.

"Tõeline edulugu senisest koostööst on Estlink 1 ja Estlink 2 käivitamine," tõi Rõivas näiteks senise hea koostöö elektriturgude ühendamisest. Tema sõnul on Estlink 2 olulisel määral ühtlustanud elektri turuhindu Eestis ja Soomes.

"Alates Estlink 2 käivitamisest on elektri hind mõlemas riigis olnud samal tasemel, näiteks märtsis oli 94 protsenti tundidest hind võrdne ja Eesti tarbijad on saanud osa soodsamatest tariifidest," lausus Rõivas.

LNG terminali ja Balticconnectori projektidega on praeguseks jõutud seni kõige aktiivsemasse faasi. Veebruari lõpus kirjutati alla ühiste kavatsuste kokkulepped ning arendajad on omavahel läbi rääkimas, et võimaldada projektide jõudmist Euroopa Liidu rahastamise taotlusvooru, mis avaneb mais. Peaministrid avaldasid lootust, et Euroopa Komisjon jõuab rahastamisotsused teha juba juunis.

Veel kõneldi kohtumisel olukorrast Ukrainas. Peaministrid tõdesid, et olukord eriti Ida-Ukrainas on jätkuvalt pingeline ning igasugune Vene Föderatsiooni tegevus Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu ei ole vastuvõetav.

"Iga Putini režiimi samm olukorra eskaleerimiseks toob lähemale täiendavad Euroopa Liidu majandussanktsioonid," sõnas peaminister Rõivas. Ukrainast räägiti ka kohtumisel Soome Vabariigi presidendi Sauli Niinistöga.

Eesti ja Soome kahepoolsete suhete kohta ütles Rõivas, et Ukrainas toimuv tuletab meile meelde, kui olulised on meile samameelsed, lähedased sõbrad ja liitlased rahvusvahelistes suhetes, nagu Soome on olnud Eestile.

"Soome ja Eesti suhe on jätkuvalt tugev – meie majandusruumid on läbipõimunud, teeme head koostööd regioonis, Euroopa Liidus ja maailmas laiemalt," ütles ta, tuues näiteks nii piiriüleste e-teenuste arendamise kui kaitsealase koostöö.

Soome on jätkuvalt Eesti tähtsaim majanduspartner. 2013. aastal oli Soome Eesti kaubavahetuses esikohal impordis ja teisel kohal ekspordis. Aastaga kasvas kaubavahetus 5,2 protsenti. Kasvasid nii eksport kui import.