Rõivas avaldas heameelt, et Eesti pikaaegseim peaminister, praegune riigikogu liige ning suure valijatoetusega Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansip nõustus ettepanekuga sellele Eesti ja Euroopa seisukohast väga olulisele ametikohale kandideerima.

"Raske on leida Eestist kandidaati, kes paremini vastaks nõuetele, mida alusleping ette näeb. Teda tuntakse hästi ning hinnatakse kõrgelt," sõnas Rõivas.

Peaminister ütles, et Ansipi varasemad Euroopa Liidu teemalised kõned riigikogu saalis peegeldavad toetust tugevale ja ühendatud Euroopale. "Tugev ja teovõimeline Euroopa on ka Eesti huvides," ütles Rõivas.

Volinikukandidaadi nimetamise kohustus on seaduse järgi valitsusel. Rõivas rõhutas aga, et valitsus küll nimetab kandidaadi, aga ei volita ega suuna teda muul moel. Reeglite kohaselt ei saa ega tohi seda teha ka riigikogu.

"Ennekõike ootan seda, et nii liikmesriigid kui Euroopa Liit püsiksid struktuursete reformide kursil. Euroala stabiilsusele suunatud poliitiline orientatsioon peab jätkuma ning komisjon ei tohi näidata üles vähimatki tolerantsi eelarvereeglite rikkumise suhtes," ütles Rõivas.

Euroopa Komisjoni uus koosseis peaks Rõivase sõnul jätkama Euroopa energia-, side- ja transpordisüsteemide ning vastavate turgude ühendamisega. Majanduskasvu taastamiseks tuleb arendada teenuste- ja digitaalset turgu. Samuti tuleb Euroopa ja Ameerika vahele luua ühtne transatlantiline majandusruum.

Rõivas ütles ka, et Euroopa uued juhid peavad tegema adekvaatsed järeldused kriisidest Euroopa lõuna- ja idapiiride taga.

Riigikogus täna toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi arutelul tegid ettekanded Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas, peaminister Taavi Rõivas ja Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Andrus Ansip.

Ansip selgitas, et kui talle peaks usaldatama komisjoni liikme koht, siis loodab ta hea seista et komisjoni otsused tugevdaksid Euroopa Liidu sisemist ja välist julgeolekut. Ta näeb ennekõike kolme töösuunda.

"Esimene neist on Euroopa Liidu energiasõltumatuse tagamine. Teiseks, demokraatlike arengusuundade ja heaolu kasvu toetamine meie naabruskonnas. Kolmandaks, majanduse ja ühtse turu tugevdamine. Majanduslik paigaltammumine, tööpuudus ja lootusetus tekitavad kergelt pinnase äärmuslike vaadete levitamiseks. Me ei ole veel kaugeltki kasutanud ära kõiki ühtse turu võimalusi viisil, mis annaksid tugevama tõuke majanduse arenguks ja töökohtade loomiseks," ütles Ansip.

Ansip lisas, et digitaalse ühtse turu arendamine on esmane. Samuti on oluline piirideülese taristu loomine, mis võimaldaks kasutada ühtse turu potentsiaali ning vabakaubanduslepingute sõlmimine Euroopa Liidu tähtsamate kaubanduspartneritega, selgitas Ansip.

Aasa sõnul on Euroopa Liidu riikides üldlevinud tava, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi valiku langetab liikmesriigi valitsus, mitte parlament.

"Sellega soovitakse vältida võimalikku institutsionaalset konflikti Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samuti on valitsuse otsustusprotsess üldjuhul kiirem ja paindlikum," selgitas Aas. Tema sõnul otsustas Euroopa Liidu asjade komisjon tuua teema käsitluse seekord täiskogu istungile. "Valitsuskabineti otsusest lähtudes toimus 6. juunil Euroopa Liidu asjade komisjonis ka kohtumine Andrus Ansipiga. Kohtumine oli igati asjalik ja sisukas".