Jõks lubas täna tõsiselt kaaluda presidendi õigust algatada põhiseaduse muudatust, et rahvahääletuste korraldamist hõlpsamaks teha. Kaks rahvahääletust 24 aasta jooksul on tema hinnangul liiga vähe.

Jõksi arvates on rahvahääletuste tihedamat kasutamist vaja, et valijate vastutustunnet kasvatada. Rahvahääletus sunnib ka poliitikuid oma algatusi rohkem selgitama ja aitab maandada ühiskondlikke pingeid.

Kooseluseaduse küsimuses Jõks rahvahääletust mõeldavaks ei pidanud. Jõks ütles, et pidas rahvahääletuse hõlbustamisel silmas selliseid seaduseelnõusid, mis ei otsusta vähemuste õiguste üle. "Põhiseadus ei võimalda panna rahvahääletusele küsimust, mis oleks iseenesest põhiseadusega vastuolus. Ei saa panna rahvahääletusele küsimust, kas vähemuste õiguseid kaitsta," ütles Jõks.

Pagulaste vastuvõtmise osas on tuleks aga referendumi korral mõelda, milline küsimus referendumile pannakse. Selles osas on Jõksi sõnul oluline presidendi, valitsuse liikmete ja riigikogu liikmete kohustus käia ja rääkida inimestega.

Ta tõi näideteks seadustest, mida võiks panna rahvahääletusele, haldusreformi ja töölepingu seadused, mis mõlemad said avalikkuses teravat vastukaja.

Praegune põhiseadus keelab panna rahvahääletusele riigikaitse küsimusi, makse, rahvusvahelisi lepinguid ja erakorralise seisukorra teemasid.