Rohkem mõtestatud tööd ja vähem kulutusi ehk Vabaerakonna 12 teesi valitsusele

Eesti Vabaerakonna juhatus kinnitas eile õhtul 12 poliitikateesi, eesmärgiga uuendada praegust poliitikamaastikku. Tegemist on erakonna ootuste ja ettepanekutega Vabariigi Valitsusele ning erakonna enda lähtekohad antud teemapüstitustele.

Vabaerakonna põhimure on, et valitsus ei täida talle pandud ootusi. "Koalitsioonileppe väheldast remonti varjutab ministrite vahetus, millel puudub sisuline põhjendus. Eriti arusaamatu on see olukorras, kus põllumajanduse ja majanduse eest vastutavad ministrid, kes peaksid praegu võtma poliitilise vastutuse, jätkavad külmalt, nagu poleks midagi juhtunud. Valitsusel puudub joon ja julgus, tegevust juhib eklektiliste parteihuvide segapuder. See on lõhkunud usaldust määral, mis ohustab Eesti tulevikku. Ähvardava pagulaskriisi juures ei suudeta veenvalt kaitsta ka euroopalikke väärtusi, sest valitsus ise ei ole veenev," on Vabaerakonna juhatuse seisukoht.

Samuti väljendas Vabaerakonna juhatus rahulolematust ministrite Urmas Kruuse ja Kristen Michali tegevusega, leides, et valitsusest peaksid lahkuma eeskätt need ministrid, kelle valdkonnas on ilmnenud suured probleemid, tegematajätmised ja poliitilise vastutuse võtmise vajadus.

Et mitte jääda üldsõnalise kriitika tasandile, sõnastab Vabaerakond 12 aluspõhimõtet usalduse ja uuendusvõime taastamiseks:

1. Asendustegevuste ja ametnikkonna vähendamine põhimõttel "rohkem mõtestatud tööd ja vähem kulusid". Dubleerimise asemel ametkondade koostöö. Ahistava ja vohava õigusloome lõpetamine: tuhat väärteokoosseisu sajas seaduses pole lahendus. Ministrite arv valitsuses väheneb.
2. Erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamine poole võrra ja poliitikareklaami kulude piiramine. Avaliku raha kasutamine varjatud poliitikareklaamiks lõpetatakse kõigil tasanditel ning nn JOKK-skeeme ei kasutata.
3. Haldusterritoriaalne reform soovitavalt vabatahtlike ühinemiste ja regionaalsete koostöövõrgustikena, pooleteisetasandiline mudel. Omavalitsuste pädevus ja tulubaas suurenevad, samuti volikogude ja kogukondade otsustusõigus. Tehnilist- ja haldusvõimekust nõudvad tegevused lähevad koostöövõrgustikele.
4. Tallinna reform: pooleteisetasandiline detsentraliseeritud mudel, kus transporti, koolivõrku jms puudutavad küsimused otsustatakse keskelt, kuid kogukondi ja planeeringuid puudutavad küsimused linnaosade volikogudes. Reguleeritakse pealinnaregiooni koostöö.
5. Tihe koostöö liitlastega ja kaitsekulud NATO standardi tasandil, vajadusel isegi rohkem. Eesti välispoliitiline kurss on järjepidev. Investeeringud piirikaitsesse. Iga agressiooni nimetatakse agressiooniks, Eesti seisab tingimusteta rahvusvahelise õiguse ja euroopalike väärtuste eest.
6. Tulumaksuvaba miinimumi oluline tõus, mis kaetakse üksikisiku tulumaksu määra tõusuga. Valdav enamus palgasaajaid võidab. Vajadust madalapalgaliste kohmaka ja keeruka tagasimaksesüsteemi järele ei teki.
7. Riigiettevõtete nõukogud depolitiseeritakse. Riik teeb oma tööd omanikuna kvaliteetselt, sest kehtib konkreetne ja selge vastutus. Valdkondlike valitsemisfirmade teke on tervitatav, kuid see ei või muutuda viigileheks poliitilise kontrolli säilitamisele.
8. Väikeettevõtluse areng. Seadustes kaotatakse ühistulise kindlustustegevuse ja panganduse arengule pandud piirangud. Konkurents elavneb. FIE-de ja mikroettevõtjate maksuvaba tulu ja pandlikum tegevus. Meetmed tootlikkuse tõusuks töötlevas tööstuses.
9. Talunike ja maapiirkonna ettevõtjate investeeringutoetused jaotuvad nii, et see tagab maaelu säilimise ja selle kaudu julgeoleku. Selleks tõuseb eeskätt väiketootja investeeringutoetuse piirmäär.
10. Töövõimereformi rakendamiseks kasvavad puuetega laste ja noorte võimalused hariduse omandamisel ja erialavalikul. Oluline on taastusravi ja rehabilitatsioon, soodustused tööandjatele. Teenuste osutamine on olulisem kui toetused.
11. Ükski laps ei tohi kannatada vaesust ja nälga, kuid selle vältimiseks vajavad mõned pered riigi toetust rohkem kui teised. Laustoetustelt võetakse suund targale vajaduspõhisele toetussüsteemile.
12. Teaduse baasrahastus suureneb ja kontrollijate kontrollijate vohamist soosiv projektipõhisus väheneb. Nõudes efektiivust ja vältides tarbetut dubleerimist, ei unustata rahvusteaduste eriseisundit. Eesti keele roll teaduse ja kõrghariduse keelena vajab hoolt.