Roheliste erakond loobub eestkõnelejatest

Erakond Eestimaa Rohelised võttis laupäevasel üldkogul vastu mitmed põhikirjamuudatused, mille peamine eesmärk oli teha erakonna struktuuri ja otsustusmehhanisme selgemaks ning lihtsamaks.

Põhikirja kohaselt on erakonnal tulevikus üks otsevalitav esimees. "Seni oli meil mitu võrdsete õigustega eestkõnelejat, mis tekitas segadust ja hajutas vastutust," ütles roheliste volikogu esimees Peep Mardiste BNS-ile. "Paistab, et erakond saab lähikuudel uue esindusnäo, sest kandideerimist on eitanud nii senine eestkõneleja Aleksei Lotman kui näiteks Marek Strandberg," lisas Mardiste.

Põhikirjas viidi ka roheliste piirkondlik struktuur vastavusse valimistel kasutatavate ringkondadega. Kuna riigikogu valimistel hõlmavad paljud valimisringkonnad kaht või kolme maakonda, siis otsustasid rohelised ühendada ka oma vastavata maakondlikud üksused, et tagada parem koordineeritus ja valimistulemus.

Mitmeid otsustusprotsesse muudeti Mardiste sõnul kiiremaks ja lihtsamaks, näiteks sisehääletusese korda, samuti vähendati juhatuse minimaalset lubatavat suurust ja volikogu koosseisu.

Sisse viidi ka toetajaliikme staatus neile, kes peavad rohelist maailmavaadet oluliseks ning soovivad erakonda toetada, astumata seejuures erakonna liikmeks.

Kuna riigikogust väljajäämisega vähenes riigipoolne toetus rohelistele, siis otsustas laupäevane üldkogu erakonna normaalseks toimimiseks tõsta senist liikmemaksu koguni viis korda, 120 euroni aastas. "Ise rohkem panustades peaks ka huvi erakonna tegevuse vastu suurenema," leidis Mardiste.

Roheliste järgmine üldkogu, kus valitakse erakonna esimees ja kõik valitavad kogud, toimub Mardiste kinnitusel lähema paari kuu jooksul.

Valimistele kümneid erakonnaväliseid kandidaate kaasanud Eestimaa Roheliste poolt hääletas 6. märtsil 21.824 inimest ehk 3,8 protsenti valijatest. Valimiskünnist eelmises riigikogus kuue saadikuga esindatud erakond sellega ei ületanud.