Rohelised nõuavad ERJK-lt kõigi erakondade finantstulemuste avaldamist
Rohelised on seisukohal, et ERJK pole täitnud võrdse kohtlemise printsiipi, kui avaldas üleeile vaid riigi rahastuseta erakonna Eestimaa Rohelised esimese poolaasta tulemi, kuid jättis avaldamata kõigi riigilt toetust saavate erakondade vastavad tulemid. Rohelised leiavad, et samad andmed peaksid avalikustatud olema ka riigi toetustest elatuvate erakondade kohta.
Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova ütles, et Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva ERJK juhi Liisa Oviiri edastatud märgukiri, milles ta ERJK annab mõista, et Eestimaa Rohelised peaksid oma mõnekümnetuhandese netovara puudujäägi tõttu tegevuse lõpetama, pole tõsiseltvõetav. "Leian, et selline ettepanek on ka silmakirjalik, sest on ju teada, et riigi rahakotil elatuvate erakondade võlad on võrreldes rohelistega kümneid kordi suuremad ja ei näita sugugi vähenemise märke," sõnas Izmailova. Näiteks sotside peasekretäri sõnul oli nende eelarve miinus märtsi seisuga 536 000 eurot, lisas ta. "Rohelised ei saa riigitoetust ning meil pole midagi varjata. Arvan, et on täiesti põhjendatud, et kõikide erakondade finantsandmed oleksid avalikud," ütles Izmailova.
Roheliste programmijuht Aleksander Laane märkis, et kuna ERJK-s on esindatud ainult riigikogu erakonnad, siis pole raske taibata, kust tuul puhub. "Teisi erakondi häirib isegi see, et me olemas oleme. Neile ei meeldi, et me kaitseme metsa, võitleme glüfosaadi ja muude mürkide vastu meie toidus, vees ja õhus. Veel enam teeb neile meelehärmi, et rohelistel on taas õigus - Eesti majanduse põlevkivisõltuvuse jätkuv toitmine on otsetee vaesusesse. Ja küllap tunnevad riigikogu erakonnad isegi, et on oma aja ära elanud ja mõttetuks kambaks muutunud - neil pole tänapäevaseid lahendusi - erinevalt rohelistest - pakkuda," rääkis Laane.
Rohelised kinnitavad, et maksid sel aastal riigile 62 500 eurot ainuüksi selle eest, et valimistel osaleda ja erinevalt riigikogus esindatud erakondadest, mis võtavad selle raha maksumaksja taskust, kogusid Eestimaa Rohelised selle oma liikmetelt, kandidaatidelt ja toetajatelt. Seega on rohelised enda hinnangul toetanud riigieelarvet märksa suurema summaga kui see, mille tõttu ERJK oma märgukirjas rohelistele tegevuse lõpetamist soovitab.
Roheliste finantsseis on halb juba ligi 10 aastat
Märgukirjast selgub, et ERJK tegi rohelistele mullu 12. oktoobril ettekirjutuse, milles kohustati erakonda tagastama keelatud annetusena käsitletavad pikaajalised bilansilised võlad oma võlausaldajatele. Erakond vaidlustas ettekirjutuse kohtus, kuid halduskohus otsustas tänavu 26. juunil erakonna kaebust ettekirjutuse tühistamiseks mitte rahuldada.
Kuna Eestimaa Rohelised pole halduskohtu otsust ettenähtud 30 päeva jooksul vaidlustanud, on kohtuotsus jõustunud ja erakonnal lasub kohustus ettekirjutus täita. Ettekirjutuse mittetäitmise korral on komisjonil õigus rakendada ettekirjutuses nimetatud sunniraha 500 eurot.
ERJK on ettekirjutusele eelneva menetluse käigus soovitanud erakonnal hankida rahalist võimekust liikmemaksude kogumise teel ja taotlenud erakonnalt sisulisel tegevusel rajaneva finantsplaani koostamist, kuid seda tulutult, selgub üleeilsest märgukirjast. Kui ettekirjutuse tegemise ajal oli erakonna finantsseis halb ehk netovara seis oli -21 000 eurot, siis tänavu esimese poolaasta lõpuks on seis tunduvalt halvem ehk netovara seis oli -46 000 eurot. Tänaseni on erakonna vara negatiivses seisus teatud kõikumistega juba alates 2010. aastast, seega püsivalt.
Erakonna aastaid kestnud finantsseis näitab ERJK hinnangul, et erakond Eestimaa Rohelised pole majanduslikult jätkusuutlik.
