Alljärgnevalt roheliste seisukohta põhjendav avaldus:

Esiteks soovime näha, et Venemaa peab kinni enesele võetud rahvusvahelistest kohustustest Ukraina suhtes, sh Budapesti memorandumist. 1994. aastal kirjutati Budapestis alla USA, Suurbritannia, Venemaa ja Ukraina memorandum Ukraina piiride puutumatuse ja suveräänsuse garanteerimise kohta. Seda memorandumit järgides loobus Ukraina Nõukogude Liidust “pärandusena” saadud tuumaarsenalist ja tuumariigi staatusest. Ukraina on sellega oma kohustused täitnud ning igasugune Venemaa sekkumine Ukraina siseasjadesse on nii selle lepingu kui muude rahvusvahelise õiguse normide järgi lubamatu.

Teiseks tahame veenduda, et Venemaa soovib tõepoolest heanaaberlike suhteid Eestiga ja võtab endale kirjalikud kohustused jagada õiglaselt Narva jõe hüdroenergia ressurss, tagada suurima reostajana Läänemere ja Peipsi järve reostuse otsustav vähendamine, merealade heanaaberlik ja säästev majandamine ning tagastada Eestile märgilise tähtsusega vara.

Pole ju mõtet vaid ühepoolseid järeleandmisi sisaldavat lepingut ratifitseerida riigiga, mis lepingutest kinni ei pea ega näita isegi paberil head tahet heanaaberlike suhteid hoida.

Kinnitame, et Ukraina keskkvõimu lugupidav suhtumine venekeelse kodanikkonna õigustesse on ka meie hinnangul oluline. Samas peame absoluutselt lubamatuks Venemaa-poolset sekkumist Ukraina siseasjadesse "kaasmaalaste kaitse", gaasimagistraalide valvamise või mistahes muul ettekäändel.

Teated Venemaa lisavägede sisseviimisest Ukraina territooriumile, Venemaa lipu all tegutsevate paramilitaarsete üksuste toetamine, arutlused Vene parlamendis Krimmi liitmise teemadel pole kindlasti Ukraina suveräänsust austavad ning nõuavad Riigikogu otsustavat tegutsemist. Toetame Leedu initsatiivi olukorra arutamiseks ÜRO Julgeolekunõukogus, kuid soovime näha ka riigikogu tegusid paljusõnalise mittemidagi-ütlemise asemel.

Piirilepingu ratifitseerimisprotsessi seiskamine on vähim, mida riigikogu täna ja kohe Ukraina heaks ja Eesti huvides teha saab.