Rogozin: Eesti poliitikuil tasuks täiskasvanuks saada
"Rääkida sellest, et oht Eesti julgeolekule lähtub Venemaalt, on puhas paranoia. NATO uues strateegilises kontseptsioonis peab olema täpselt kirjas, et NATO ja Venemaa on lähedased partnerid. Selles kontekstis peaksid Eesti poliitikud täiskasvanuks saama ja õppima lõikama omaenda riigi ja alliansi jaoks tervikuna dividende suhtlemisest Venemaaga," ütles Rogozin BNS-ile.
Tema sõnul praegu Eesti konstruktiivsest rollist Venemaa ja NATO suhete normaliseerimise protsessis rääkida ei saa. "Eesti kui kõige väiksem Balti riik oleks võinud juba ammu lõigata maksimaalset majanduslikku ja poliitilist kasu. Soome, mis suutis saada sillaks Ida ja Lääne vahel kontinendile kõige keerulisemal ajal, võiks olla Eestile heaks eeskujuks," ütles Vene esindaja NATO-s.
Vastates küsimusele, kas NATO lepingu 5. artiklis sätestatud kollektiivse julgeoleku printsiip tagab alliansi julgoleku ja liitlaste appituleku konflikti korral, ütles Rogozin: "Mida laiem on allianss, seda vähem paindlik on ta oma reaktsioonides ühtedele või teistele sündmustele. Oma kohmakuse tõttu ei mänginud NATO Venemaa ja Gruusia sõja ajal ja pärast seda konflikti reguleerimises üldse mingit rolli, samal ajal kui Euroopa Liit osaleb selles aktiivselt. Selles kontekstis oleks Eestile kõige kasulikum arendada üheaegselt nii euroatlantilisi suhteid kui otsesuhteid Venemaa Föderatsiooniga."
"Kui NATO on tihedatest suhetest Venemaaga huvitatud, peab ta tunnistama Venemaa oma liitlaseks ja loobuma sõjalisest planeerimisest meie riigi suhtes. NATO infrastruktuuri laienemine Venemaa piiridele ühes Baltimaade juhtide vahel ebasõbralike avaldustega ei saa meile meeldida. Meie sõjaväelased kinnitavad, et NATO baasid Venemaa piiride läheduses ohustavad Venemaa julgeolekut ning ma kaldun neid uskuma," ütles Dmitri Rogozin.
