Ringkonnakohus Savisaare tagandamisest: jälitusandmed iseloomustavad tema varasemat käitumist hästi ja võimaldavad seda prognoosida
Tallinna ringkonnakohus jättis eelmisel nädalal muutmata Harju maakohtu otsuse korruptsioonikahtlustusega Edgar Savisaar kriminaaluurimise ajaks Tallinna linnapea ametist kõrvaldada. Ringkonnakohus ei rahuldanud seega Savisaare kaitsjate taotlust kõrvaldamisotsus tühistada. Delfi ja Eesti Päevaleht sai teabenõude korras enda käsutusse ringkonnakohtu otsuse põhjendused Savisaare linnapeaametist tagandamise otsuse muutmata jätmise kohta.
Kohus märgib esmalt oma põhjenduses, et maakohus on hinnanud Savisaarele esitatud kuriteokahtlustusi, lugedes need põhjendatuks enamiku kuriteoepisoodide osas ja tuginedes seejuures vastava episoodi juures konkreetsetele kohtule esitatud tõenditele, valdavalt jälitustoimingute ja (prokuratuuri poolt eemaldatud märge - toim.) väljavõtete kokkuvõtetele. "Ringkonnakohus on samuti tutvunud riigiprokuröri poolt esitatud kriminaalasja materjalidega, sh jälitustoimingute väljavõtete kokkuvõtetega, milledest nähtuv kinnitab maakohtu hinnanguid põhjendatud kuriteokahtlusele," seisab otsuses.
Jälitusandmed iseloomustavad Savisaare varasemat käitumist
Savisaare kaitsja Oliver Nääsi väitega, et maakohtu põhistused Savisaare mõjutusviisidest on ebapiisavad, kuna kohus ei toonud välja niisugust alust kinnitavaid konkreetseid faktilisi asjaolusid ega tõendeid, ringkonnakohus samuti ei nõustunud.
"Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga ja maakohtu põhjendustega nõustuvalt, et antud juhul ei ole võimalik üksikasju avavalt refereerida jälitustoimingutes tuvastatud asjaolusid, kuivõrd see on objektiivse tõe väljaselgitamiseks menetluse huvides põhjendatud - vastupidisele seisukohale asumine võiks kriminaalasja eripära arvestades kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust. Nimelt on praeguses kriminaalasjas ametist kõrvaldamise kohaldamise aluseks asjaolu, et isikuline tõend tekib alles kohtus tunnistaja ülekuulamisel ja kahtlustatav võib mõjutada tunnistajaid, kahjustades sellega kriminaalmenetlust. Samas, erinevalt määruskaebuses märgitust, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et maakohus ei piirdunud ametist kõrvaldamise aluse hindamise juures jälitustoimingute kokkuvõtetele viidates üldsõnalise tõdemusega, et nende tõendite pinnalt nähtub kohtule tunnistajate mõjutamise oht," teatab kohus.
"Erinevalt kaitsjast leiab kriminaalkolleegium, et eelnimetatud maakohtu osunduse paikapidavust on ringkonnakohtul võimalik jälitustoimingute kokkuvõtete alusel kontrollida, mida ringkonnakohus on käesoleval juhul ka teinud ning mille tulemusena kohtukolleegium nõustub eelpooltoodud maakohtu sedastusega. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud jälitustoimingute kokkuvõtetest nähtuvad andmed iseloomustavad E. Savisaare varasemat käitumist ja nende pinnalt on võimalik anda prognoos kahtlustatava edasisele käitumisele. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsja etteheitega, et maakohtu viide kahtlustatava varasemale käitumisele on üldsõnaline ega ei ole kontrollitav," lisatakse otsuses.
Kohus tuletab ka meelde, et Savisaare kaitsja heidab maakohtu määrusele ette ka seda, et kohtu viited Savisaare mõjuvõimule on üldsõnalised ning maakohtu määrusest ei ole arusaadav, mida kohus mõistis mõjuvõimu all, kui hindas tunnistajate mõjutamise võimalikkust.
"Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole need väited põhjendatud. Maakohus on tuvastanud E. Savisaare mõjuvõimu tunnistajate üle tulenevalt tema ametiseisundist Tallinna linnapeana – kahtlustatava mõjuvõim tunnistajate üle tuleneb tema tööalasest positsioonist. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajateks isikud, kes töötavad Tallinna linnavalitsuses ja on E. Savisaarele tööalaselt alluvad. Ringkonnakohtu hinnangul ei kummuta maakohtu seisukohti ka kaitsja etteheide selle kohta, et maakohus ei seostanud linnapea konkreetseid õiguseid või kohustusi võimalusega mõjutada oma alluvaid. Tallinna linnapea ametikoht on võimupositsioon, seda eriti, kui kõne all on linnapea mõjuvõim linnavalitsuse töötajate üle," leidis kohus.
Kohus: Savisaare head nime ja au ei ole rikutud
Savisaare kaitsjad on varasemalt avalikult ette heitnud ka seda, et tegemist keskpartei juhi taandamise puhul oli ebaproportsionaalse meetmega ning see riivab Savisaare õigusi. Selles küsimuses tõdes ringkonnakohus, et tõepoolest riivab maakohtu määrus Savisaare põhiseaduses seisvat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning seoses tagandamisega saamata jääva tulu tõttu (palk ja muud tasud - toim.) ka Savisaare omandipõhiõigust.
"Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga E. Savisaare ametist kõrvaldamine toonud kaasa tema puhul süütuse presumptsiooni riivet. Põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama ega tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pelgalt isiku ametist kõrvaldamist siduda süütuse presumptsiooni riivamisega," leiab kohus.
"Kaitsja leiab üksnes, et süütuse presumptsiooni riivega on antud juhul kaasnenud au ja hea nime kaitse riive. Määruskaebuses ei ole põhjendatud, milles seisneb au ja hea nime kaitse riive seonduvalt E. Savisaare ametist kõrvaldamisega. Au ja hea nime kaitse sätestab PS-i § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Nimetatud norm annab kaitse au ja hea nime teotamise eest, mistõttu selle oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav alandav viis. Asjaolu, et menetleja (nii prokurör kui kohus) on tuvastanud kriminaalmenetluses seaduslikud alused isiku ametist kõrvaldamiseks, ei ole käsitatav isiku pahatahtliku ründena, mis on pandud toime häbistavalt alandaval viisil," lisas kohus.
Meetme proportsionaalsus
Ringkonnakohus hindas ka määruskaebuse väiteid selle kohta, et Savisaare ametist kõrvaldamine oli ebaproportsionaalne meede kriminaalmenetluses taotletavate eesmärkide saavutamiseks.
"Meetme proportsionaalsuse hindamiseks tuleb vastata, kas ametist kõrvaldamine antud juhul on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede kriminaalmenetluses tõe tuvastamiseks. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene," arutleb kohus oma otsuses.
Ringkonnakohus leiab lõpuks, et tunnistajate ütluste objektiivsuse tagamiseks on ametist kõrvaldamine sobiv meede ja taotletav eesmärk, s.o kahtlustatavale ametialaselt allunud tunnistajate ütluste objektiivsuse tagamine, ei ole vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga.
Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et kuna põhiõiguste riive ei ole suur ning riivet tingiv legitiimine eesmärk on kaalukas, on ametist kõrvaldamine antud juhul mõõdukas meede. Seega kokkuvõttes on ametist kõrvaldamine proportsionaalne meede käesolevas kriminaalmenetluses tõe tuvastamiseks.
Muide, kohus lisab veel ka lõpetuseks, et ka näiteks Savisaarele elukohast lahkumise keeld ei oleks antud juhtumis mõistlik, sest teataval määral piirab see isiku õigust vabalt liikuda ning selle eesmärgiks on tavaliselt tagada isiku kättesaadavus menetlustoimingute tegemiseks.
"Elukohast lahkumise keeld ei võimalda seada piiranguid isiku ametiseisundist tulenevale pädevusele või vähendada kahtlustatava ja tunnistajate vahelist tööalast sõltuvussuhet. Elukohast lahkumise keeld ei võimalda tagada kahtlustatavale alluvate tunnistajate tööalast mittemõjutamist. Seega ei ole tegemist leebema abinõuga, milleks oleks sama efektiivselt võimalik saavutada taotletavat eesmärki," leiab kohus.
Taust
Harju maakohus otsustas 30. septembril määrusega kõrvaldada menetluse ajaks ametist kriminaaluurimise all olev Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
Seadus lubab ametist kõrvaldamisest nelja kuu möödumisel kahtlustataval, süüdistataval või tema kaitsjal esitada kohtule taotluse ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimiseks.
Kui ametist kõrvaldamise alused ära langevad, on prokuratuuril või eeluurimiskohtunikul võimalik määrus tühistada.
