Ühtlasi tunnistas ringkonnakohus õigusevastaseks vangla direktori käskkirja 2017. aasta juunist, millega kaebaja ametist vabastati, mõistis vanglalt kaebaja kasuks pensioninõuete kaotuse tõttu välja hüvitise 60 kuu kuupalga ulatuses ning 2281,60 eurot menetluskulude katteks.
Vangla direktori käskkirjaga vabastati 2002. aastast saati valvuri ametit pidanud inimene alates ülemöödunud aasta juulist ametist, sest tervisekontrolli käigus ilmnes, et tema kuulmine ei vasta nõuetele.
Töölt vabastatud vangivalvur pöördus seepeale kohtusse, sest oma kohustusi oli ta alati täitnud korrektselt, kasutas kuuldeaparaati ja leidis, et teda diskrimineeritakse puude tõttu. Nimelt on nägemise korrigeerimiseks prillid või kontaktläätsed vanglas igati lubatud, kuid kuulmisvaegust määrus abivahenditega korrigeerida ei luba.
Tartu ringkonnakohus hindas viidatud määruse põhiseadusega vastuolus olevaks, sest määrus kohtleb nägemis- ja kuulmisvaegusega inimesi erinevalt – kui kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on vanglas töötamist välistav asjaolu, siis nägemisteravust lubatakse prillidega korrigeerida.
„Kui korrigeeritud nägemisteravus langeb alla lubatud piiri, siis tuleb ametnikul muretseda uued prillid või kontaktläätsed, kuid teda ei vallandata. Vaegkuuljast ametnikule aga ei võimaldata kuuldeaparaati, vaid ta vallandatakse,“ tõdes kohus, rõhutades, et kõnealuse määrusega koheldakse vaegnägijaid ja -kuuljaid põhjendamatult ebavõrdselt.