"Esiteks ei nõustu me sellega, et kui intiimsuhe on vahetult alluvate isikute vahel, siis tuleb igal juhul eeldada, et see ei ole konsensuslik. Seda ka siis, kui on hulgaliselt tõendeid, mis näitavad vastastikkust sõbralikku suhtlust. Sellise meelevaldse käsitlusega ei saa põhimõtteliselt nõustuda. Hallik ei ole mitte kedagi ahistanud ning tema töösuhe on õigusvastaselt lõpetatud," ütles Sild.

Ringkonnakohus otsustas täna, et jätab rahuldamata endise Tartu ülikooli raamatukogu juhi Halliku hagi Tartu ülikooli vastu. Kohtu hinnangul oli ülikoolil piisavalt alust Hallikuga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Kohtu hinnangul iseloomustab Halliku tõsist kohustuste rikkumist ka see, et olukord riivas paljusid raamatukogu töötajaid ja tõi kaasa ühe töötaja töölt lahkumise avalduse esitamise.

Advokaadi sõnul aga kirjutatakse juriiidilist jõudu kasutades ümber suhe Halliku ja tema kolleegi vahel.

"Teiseks muudavad otsuse seisukohad võimatuks ahistamissüüdistustele vastu vaidlemise ja panevad ebarealistliku tõendamiskoormise inimesele, kelle kohta on esitatud ahistamiskaebus. Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et ahistamises süüdi jäämiseks piisab ka ainult kaebuse esitamisest. Inimene jääb süüdi ka siis, kui talle ei näidata süüdistusi ja tal ei lubata tõendeid esitada, aga samas nõutakse, et ta tõendaks seda, mida ei ole toimunud. Ja kui siis inimene tema vastu esitatud süüdistusi eitab, siis peab ta tõendama ka seda, mis põhjustel tema vastu süüdistused esitatud on, kui need tegelikkusele ei vasta. Kui keegi ütleb teile, et olete ahistaja, ja te pole sellega nõus, siis te peaksite ringkonnakohtu järgi enese kaitseks tõendama ka seda, miks üldse keegi tuli mõttele teid ahistamises süüdistada," ütles Sild.