"Seda tehakse täies teadmises, et praktika on vastuolus seadusandja tahtega ja kohati sulaselges vastuolus ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse sisuga. Ajakirjandus on sellele probleemile aastate jooksul korduvalt tähelepanu pööranud, aga see pole ERR tegevust muutnud – avalikult kättesaadavate ERR nõukogu koosolekute protokollidest ilmneb, et pea igal koosolekul moodustab suure osas ERR nõukogu päevakorrast erinevad taotlused reklaami edastamiseks ERRi eetris. Pea eranditeta on kõik taotlused kinnitatud ja nõukogu koosolek ise on muutunud selles küsimuses formaalsuseks," seisab kultuurikomisjonile saadetud kirjas. 

Ringhäälingute liidu seisukoht on, et valdav osa nendest otsustest on kehtiva seadusega vastuolus ning maksumaksja rahast läbi riigieelarve finantseeritud ERR sekkub pidevalt erameediaturgu, ammutades sealt ülekannete ja omaprogrammi finantseerimiseks raha juurde. "See tuleb vaba meediaturu arvelt – sellele lisandub asjaolu, et ERRi eetrisse ostetav reklaam ei konkureeri hinnas vabal turul ning on võimalik, et sellel on dumpinguga võrreldav mõju," selgitab oma kirjas ringhäälingute liidu juhatuse liige Priit Leito.

Reklaami ja sponsorteabe näitamisel tõlgendab ERR seadust liberaalselt – ülekandeõigusega kaasneva sponsorteabe või reklaami alla loetakse ka rahvuslike alaliitude (nt Eesti Jalgpalliliit, EOK vms) „poolt näidatud toetajate reklaami“.

"Viimases hädas peame vajalikuks taotleda kultuurikomisjoni abi selle olukorra likvideerimisel. Muu hulgas võib olla kohane uurida, milliseid meetodeid seadusandja poolt kehtestatud piirangutest möödaminekuks kasutatakse – kas ja kuidas müüvad spordialaliidud ERRi teadmisel, vahel ka agendifirmade kaudu, ERRi eetrisse reklaami, tehes seda sponsorlepingute vms kaudu. Oluline on siinkohal, et reklaamiraha kasutatakse ka ERR ülekannete finantseerimiseks – st ERR saab reklaami ja sponsorteabe edastamisest materiaalset kasu," leiab Leito. 

Ringhäälingute liit taotleb kultuurikomisjonilt uurimist ning hinnangut ERR senisele tegevusele. "Meie hinnangul ei saa sellisele praktikale olla tervemõistuslikke vabandusi – “vanad harjumused” selliste hulka ei kuulu. Samuti juhime tähelepanu, et sellist praktikat ei harrasta ka need kultuursed Euroopa riigid, kelle ringhäälinguid ning meediat oma standarditel endale eeskujudeks oleme harjunud seadma. Vajadusel tuleks seadusandja mõtet reklaami keelustamisest ERR programmis ja meediateenustes veelgi selgemalt sõnastada," soovib liit.