"Just meelelahutuse (mitte segi ajada palaganiga!) vallas on PBK siinlevivate kanalite ja programmide absoluutne tipp," selgitas Gräzin PBK populaarsust.

"Eestlasele eriti "pealemineva" intellektuaalse huumori ja poliit-iroonia lipulaevad "Suur vahe" ja "Peris-Hiltoni-Prozhektor" on just PBK! Muide, viimaste sarmikad juhid eesotsas Vanja Urgantiga olid mõne nädala eest Tallinnas oma live-show-ga. Ma ei tea Eestis ühtegi saatejuhti, kes oleks pärast vabakõnes esitatud kommentaari Kreeka finantsturgude reitingumuutusele võimeline laskma püksivärvli viltu ja tõmbama proge-rocki parimaid riffe, siis pilli kõrvale panema ja jätkama teemal: kas Austraalia jalgpalli poolkaitse stiil on eristatav Ladina-Ameerika omast," rääkis Gräzin.

Veel lisas Gräzin, et iga PBK saate taga pole mitte meie kümned ja sajad tuhanded, vaid miljonid ja kümned miljonid rahad ja ca 100-mehelised meeskonnad. "PBK - see on väga-väga suur raha, teatav bazaarlik entusiasm ja piiritu ajupotentsiaal. Tean, millest räägin: olen seda kogenud saatekülalisena - big-projekt-saates "Otsustage ise", kus pidin esindama Eesti positsioone Arnold Meri protsessis.Mäletan sealsete toimetajate omavahelist arutlust teemal, kas tuua vajalik inimene Santiagost Moskvasse või rääkida temaga New Yorgi stuudios ja saata sinna keegi Moskvast. Saates oli talle ettenähtud eetriaeg - 10 minutit," meenutas Gräzin.

Gräzini sõnul on eesti kanalitel nendega konkureerimiseks vaid üks võimalus tuleb teha väga eestilikke ja eestipäraseid saateid. ""Laululahing" on näiteks hea. Aga kõik need "Tantsud-Laulud-Tamkad-Doominod Tähtedega" - naeru ajab peale. Pole ei tantsijaid ega tähti ju. Valdo Randpere on erand. Siin teeb PBK kõigile eesti tv-dele ära vasaku käe ja lõdva heitega. PBK nõrgim koht on göbbelslik uudiste-saade, aga see kompromiteerib iseennast niigi, kuid - jah- selle kompromiteerimisele peaks me oma aususega kaasa aitama," arvas Gräzin.