"Põhjused tulenevad kõige otsesemalt ringhäälinguseadusest, mis määratlevad ära nõukogu pädevused. Sellest tulenevalt ei ole saadete sisu ning nende presenteerimise vorm nõukogu pädevuses," põhjendas Uudelepp nõukogu otsust.

Ta lisas, et tõstatatud teema juures on ka õigus-filosoofiline küsimus sellest, kas selline arutelu poleks poliitikute sekkumine avalik-õigusliku meedia saadete sisusse.

"Kuna ringhäälingunõukogus on seaduse kohaselt neli parlamendipoliitikut, siis on ka see küsimus, et kas laiemalt võttes peaks parteidel olema õigus ajakirjanikele öelda, kuidas ja millest peaksid viimased kõnelema," selgitas Uudelepp.

"Praegune nõukogu arusaam on aga see, et see on saatetegijate enda lastetuba ja toimetuse head tavad, mis määravad teemade käsitluse," lisas Uudelepp.

Kuigi nõukogu välistas ka edaspidi selle teema arutamise, siis Uudelepa sõnul käis siiski läbi ettepanek, et nimetatud ettepaneku valguses võiks mõtteid mõlgutada näiteks rahvusringhäälingu juures asuv ühiskondlik mõttekoda.

Reformierakondlane Igor Gräzin esitas hiljuti ERRi nõukogule palve arutada oma istungil ERRi uudistes kasutatavat keelepruuki, mis on Gräzini hinnangul liiga hooletu. Lisaks leidis Gräzin, et rahvusringhääling peaks olema oma kajastuses riigi poolt.