„Ettepanek on kitsa grupi raskemate liiklusrikkumiste puhul näha ette sissetuleku põhine trahv,“ sedastas Reinsalu parlamendi ees. Reinsalu luges üles ka sissetulekupõhist trahvi väärt teod: liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine, kohustusliku peatumise märguande tahtlik eiramine, üle 41 km/h kiiruse ületamine, samuti liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkootikumi tarvitamine.

Riigikogu vastasrindlased selle plaaniga ootuspäraselt pärid ei olnud, erilist pahameelt näitas üles (praegu veel) Reformierkond juhtiv Hanno Pevkur. „Kas teil on ka olemas statistiline ülevaade, et kõrgema sissetulekuga inimesed käituvad ohtlikumalt,“ küsis Pevkur Reinsalult.

Säärast statistikat Reinsalul käepärast ei olnud, küll aga esitas ta eetiliselt äärmiselt küsitava tiraadi, kus nimetas väikest kiiruseületamist riskiks, mida rikas inimene võib võtta, kui huvi on.

„Piltlikult öeldes, kui inimene tahab kihutada, suurema sissetulekuga inimene, siis on mõistlik seda teha… kui ta soovib maksta ära seda trahvi, mis on ühekordne ja karistusregistrisse ei lähe, siis on mõtet Tallinna–Tartu maanteel kiirust ületada 19 kilomeetrit tunnis. Riik ütleb, et teatud jõhkramast tegevusest lihtsalt on mõtet hoiduda,“ ütles Reinsalu parlamendi ees.

Hiljem ta mõistagi pehmendas oma sõnu, rõhutades, et ei pea kihutamist ühelgi juhul mõistlikuks.

Henn Põlluaas EKRE-st avaldas kartust, et vahest hakkavad rikkad, ent seadusekuulmatud isikud sellise seaduse rakendudes endale madalapalgalisi sohvreid palkama, et siis nende abiga rahumeeli kihutada, palju aga lusti on. Reinsalu sellel hirmul põhjust ei näinud. Ka ei usu ta, et seadusemuudatus ümbrikupalkade maksmist kuidagi hoogustaks.