Rikas kriminaal maksab suuremat trahvi

 (23)

1. oktoobrist maksavad kõik kriminaalkurjategijad trahvi vastavalt oma sissetulekule, mistõttu näiteks 10.000 krooni kuus teeniv tööline maksab samalaadse kuriteo puhul mitmeid kordi rohkem trahvi kui elatusmiinimumi piiril elav.

“On täiesti enesestmõistetav, et inimesele, kelle sissetulekud on suuremad, tuleb mõista suurem trahv, sest see aitab saavutada karistuse eesmärgi,” lausus Eesti Päevalehele justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe. “Ei ole ju mingit mõju, kui mõistame miljoniliste aastasissetulekutega inimesele 20.000 kroonise trahvi.”

Pikamäe sõnul on teine seadusemuudatuse aspekt sotsiaalse õigluse tagamine, et karistused oleksid võrdse mõjuga.

“Kui kohus saab määrata õigusrikkujale karistuseks vaid tühise summa nagu praegu, võib kohtul tekkida tunne, et paneks süüdlase ikka pigem vangi,” selgitas karistusõiguse osakonna nõunik Olavi Jaggo.

Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul kohaldavad kohtud muudatuse järel kindlasti karistusena rohkem rahatrahvi kui vanglakaristust.

Möödunud aastal Eestis suurima tulu deklareerinud Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt hindas muudatust õigeks. “Kriminaalkaristuse puhul tuleb kindlasti vahet teha, kui palju inimene teenib ja jõukamale määrata suurem trahv,” sõnas ta.

Kergemate seaduserikkumiste ehk haldusõigusrikkumiste puhul määratavat trahvi inimese sissetulekuga ei seota. Samas ei võeta trahvi määramisel enam aluseks 53 krooni suurust päevapalka, vaid rakendatakse 60 kroonist trahviühikut. Näiteks kui haldusõigusrikkumine toimus enne 1. oktoobrit ja inimest karistatakse kümne päevapalga suuruse trahviga, peab ta maksma 530 krooni.

Alates 1. oktoobrist toime pandud samalaadse haldusõigusrikkumise eest karistatakse aga rahatrahviga kümne trahviühiku suuruses ja maksta tuleb 600 krooni.

Pikamäe sõnul rakendab taolist süsteemi enamik Euroopa riike.