Riina Solmani kolm mõtet: kas Boroditš suudab linnavalitsuse alluvana volikogus opositsioonisaadiku kriitilist tööd teha?

 (11)
Vaba mikrofon
Vaba mikrofonFoto: Tiit Blaat

Kolm mõtet Deniss Boroditši kõrgelennulise elumuutuse kohta, kelle Tallinna volikogu liikme volitused taastuvad 4.augustist.

Riina Solman on Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees.

Esiteks võisime koheselt oletada, kui saime Boroditši TLT etteotsa seadmisest teada, et tema liikumisel Tallinna Linnatranspordi ASi etteotsa oli kallis hind. Palganumber vihjaks justkui niigi hästi teeniva reformierakondlase suuremate hüvedega äraostmisele. Ja kuigi vormiliselt teostas Tln linnavalitsus selle värbamise "läbipaistvalt" (toimus justkui konkurss juhi kohale), siis teistest kandidaaditest, valikuvõimalustest, ega - kriteeriumitest me suurt ei tea. Mulle paistab, et suure palga eest on linnavõimul plaanis tasalülitada üks opositsioonisaadik, kelle tänane koduerakond - Reformierakond, on väga kriitiline Keskerakonna suhtes.

Teiseks, on küsitav, kas ja kuidas Boroditš, kes on oma uue kõrgepalgalise ameti kõrval on lubanud edasi jätkata volikogu liikmena reformierakonna ridades, hakkab linnavalitsuse alluvana volikogus opositsioonisaadiku kriitilist tööd tegema? Kas siin ei ole mitte vastuolu?

Ehk kuulub kõrge palga sisse, n-ö kauba peale, ka "õigel ajal volikogu istungitelt puudumine"? Teada ju on, et Savisaare volituste peatumiseni on võimuvahekord volikogus ahtake, keskerakonnal on täna vaid üks hääl opositsioonist enam. Kui opositsioon teeb teoks uue umbusalduse linnavõimule, siis ei pruugi linnavõim oodata Boroditšilt muud, kui et ta ei tuleks umbusaldusele kohale.

Seotud lood:

Sama "kohale mitteilmumise" soovitus võib edaspidi laieneda ka teistele olulistele hääletustele, kus opositsioon ei nõustu linnavalitsuse käitumisega.

Kolmandaks - peame silma peal hoidma, kuidas Boroditš käituma hakkab.

Avalikkusel ja ajakirjandusel tuleb Boroditš terava luubi all hoida. Mees, kes lubas ametisse nimetamisel, et paneb suurt rõhku läbipaistvusele ja korruptsiooni tõrjumisele, alustas oma teed TLT juhina läbipaistmatult: küsimise peale ei avaldanud oma palganumbrit, sogades küll konfidentsiaalsusnõudega (maksumaksja palgal avalikus ametis!), küll lastes abilinnapea Klandorfil linna määrustikule viidates numbrit tükk aega vaka all hoida (regulatsioonid muidugi koostab endale linnavalitsus ise, ja on vajadusel aastaid kinnitanud keskerakonna häälte ülekaaluga ka volikogus - näiliselt on kõik korras, paraku küll JOKK).

Boroditši kahepaikne olek reformierakondlasena Keskerakonna mõjusfääris jätab kokkuvõttes mulje, et toimunud on Boroditši avaliku raha eest ära ostmine ja tema rakendamine eelkõige linnavõimu hoidmise huvides. Seepärast tundub asi lõhnama äritehinguna ja pigem poliitilise korruptsiooni järele.